august, 2008 arhiiv

Eelmises postituses avaldasin arvamust tuntud internetiturundaja Seth Godini poolt kirjutatu osas. Hiljem avastasin, et Seth oli juba kirjutanud postituse, mis pidi eelneva eesmärki selgitama ja ma ütleksin, et paremaks asi ei läinud.

Esimeses postituses kirjutas Seth, et kui teile meeldib lehe sisu, siis on reklaamiklikk justkui jootraha saidiomanikule. Sedasi maksate oma tähelepanu, mitte rahaga. Jutt on siis Adsense tüüpi reklaamidest, mille eest makstakse klikkide alusel.

Sellisele reklaamile vajutamine, mitte huvi tõttu vaid eesmärgil teenida lehe omanikule tulu, kannab aga nimetust clickfraud ehk klikipettus ning reklaamivõrgustikud keelavad sellist tegevust. Reklaamijad arvestavad sellega ja maksavad seetõttu ka kõrgemaid hindu.

Järgmises postituses üritab Seth selgitada aga, et ta ei soovinud õhutada inimesi klikipettusega tegelema vaid üritas öelda, et “me” (turundajad?) loome surfajate kultuuri, kes lihtsalt ei kliki reklaamidele. Ning kui suvalised inimesed hakkavad reklaamidele klikkima, siis õpivad turundajad maandumislehti paremini kasutama ning veenma mittehuvitatud inimesi nende tooteid ostma, mille tagajärjel nende kasumid tõusevad.

Eee… VAEVALT!

Tavaliselt olen ma alati nõustunud tuntud turundaja Seth Godini poolt öelduga, kuid seekord pani ta küll puusse kirjutades Ads are the new online tip jar.

If every time you read a blog post or bit of online content you enjoyed you clicked on an ad to say thanks, the economics of the web would change immediately. You don’t have to buy anything (though it’s fine if you do). You just have to honor the writer by giving them a click.

Poleks arvanud, et Seth Godin pooldab klikipettust. “Reklaamiklikk kui jootraha” all on mõeldud muidugi PPC (Maksa Kliki Eest) reklaami.

Kui saidi/blogi omanik on lühemas perspektiivis selle üle õnnelik, siis reklaami ostnud isik/firma mitte, nende jaoks on see röövimine. Pikas perspektiivis aga kannatab ka saidi omanik, sest lõpuks ei soovi keegi tema saidile enam reklaami osta.

Minu arvamus: Kliki reklaamile, millest sa tõesti huvitatud oled. Sa ei tee kellelegi teenet kui pooldad pettust.

Tuleb välja, et Google on liiga “valge”. Nimelt leidsin täna artikli “mustast Google’st” – mustanahalistele mõeldud otsingumootorist RushmorDrive.com‘ist. Antud otsimootori eripäraks on anda afroameeriklastele mõeldud otsingutulemusi.

Miks on mustanahalistele vaja eraldi otsingumootorit? Võtame näiteks otsingusõna “Whitney”. Kui Google annab esimeseks kaheks tulemuseks Whitney Museum of Art ja Whitney Bank, siis Whitney Houston, keda afroameeriklane suurema tõenäosusega otsiks, on alles kolmandal positsioonil. RushmorDrive, mis sai nime oma kontori asukoha järgi, just selle vea parandabki.

Otsingumootor võtab arvesse ka kasutajate käitumist. Kuna aga suure meediakajastuse tõttu külastas lehte palju valgeid, siis said otsingutulemused kallutatud veidi vales suunas. Probleemi üritatakse parandada reklaamides otsingumootorit gospelmuusika tuuril ja teistel mustanahaliste üritustel.

Roheline must

Teine must otsingumootor on aga Blackle.com, mille ainuke eesmärk ongi olla musta värvi ning aidata seeläbi päästa maailm. Kuna valge ekraan produtseerib rohkem valgust, siis on ka selle elektrikulu suurem. Kasutades Google Custom Search‘i ja tumedat skinni on Blackle säästnud juba 781 954.025 Watti.

Samal ajal kui käivad väidetavad Google-Digg‘i läbirääkimised (tehingu hind on allika sõnul $200 miljoni ringis) viimase ostmisest on Google asunud adopteerima Digg’i funktsioone enda otsingumootorile.

Teatud hulk suvaliselt valitud kasutajaid saab juba proovida uusi funktsioone, peamiselt Digg’ile omast hääletamist ja kommenteerimist. Postituse lõpus näeb uutest funktsioonidest ka videot.

Mida loodab Google sellega saavutada?

1. Tasuta tööjõud. Pole saladus, et relevantsetes otsingutulemustes ei pea tänama ainult algoritme – Google töötajate seas on suur hulk inimesi, kelle ainsaks tööks on parandada populaarsete otsingute tulemusi. Andes kasutajatele võimaluse tulemusi ise korrigeerida, suurendab Google sellega parandatavate otsingute arvu ekspotentsiaalselt.
2. Parem arusaam kasutajate käitumisest. Näiteks kui kasutaja ei tulnud otsingusse tagasi peale esimese tulemuse klikkimist, on see märk sellest, et kasutaja leidis otsitu. Nüüd aga saavad kasutajad oma häältega otse näidata, mis neile meeldib, mis mitte, kommentaar annab veelgi infot.
3. Personaalse otsingu parandamine. Kes veel märganud pole, siis erinevatele kasutajatele annab Google samale otsingule erinevaid tulemusi. Põhjuseks on kasutajate otsingukäitumisest tekkinud arusaam kasutajate isiklikest eelistustest ja huvidest. Nüüd saab kasutaja teatud tulemusi enda otsingutest täiesti välja visata.
4. Sotsiaalse võrgustiku aspekt. Olgu selleks hääletamine või kommentaar on enamikel inimestel alati olnud anda panust neid huvitavatesse asjadesse. Vaadates sotisaalsete võrgustike populaarsust on loomulik kui ka otsing muutub sotsiaalseks.

Mida tähendab see otsimootoritele optimeerimisele?

Kui Google motiivid on suhteliselt ilmselged, siis uuenduste mõju SEO’le on väga raske ennustada. Siiski paar mõtet mul on:

1. Vanad trikid ei tööta. Kui siiani on vahelduva eduga toiminud mõned meetodid, mida spämmijad kasutasid ja mille vastu otsingumootoritel ei olnud erilist kaitset, siis kasutajatega need ei tööta. Kui otsingutulemus on ikkagi ebakvaliteetne, siis märgib kasutaja selle soovimatuks ja ongi spämmari laul lauldud.
2. Kvaliteetne sisu mitte lingid ja märksõnad. Kuigi linkbuilding ja keyword research ei kao kuhugi tuleb siiski praegusest veelgi enam keskenduda kodulehtede sisule. Kui otsingumootor loeb märksõnu ja title tag’e, siis kasutajad loevad eelkõige sõnade taga peituvat mõtet.
3. Häälte ostmine. Kui oskuslik linkide ostmine (olgugi, et Google seda ei luba) on üks kiiremaid ja effektiivsemaid SEO taktikaid, siis nüüd lisandub sellele ka häälte ostmine. Digg’is esilehele pääsemiseks seda taktikat juba kasutatakse.
4. Piltide ja videote võidukäik. Otsingumootorid pilte ei näe ja helifaile ei kuule, seega eelistavad nad tekste. Kasutajatele on aga meelepärasemad illustratsioonidega artiklid ning lugemise eelistatakse tihti videosid vaadata.
   Niisis on oodata, et ilusate graafikute ja huvitavate videotega lehti hakatakse ülespoole hääletama. Siinkohal ei tasu ka unustada, et Google õpib helifaile “lugema”, mis suurendab videote eelistust veelgi.
5. Spämmijad hakkavad kasutama viiruseid. Kui siiani on spämmijate põhitaktikaks olnud vaid linkide postitamine, siis nüüd hakkavad spämmaritest SEO’d arvuteid viirustega nakatama. Pahavara ülesandeks saab Google’s teatud otsingute tegemine ja soovitud linkide ülespoole hääletamine.
6. Mida arvad sina? Kuidas sinu arvates mõjutab antud uuendus otsingumootoritele optimeerimist?

Ja muidugi ka lubatud video:

Sattusin täna lugema ühte vana Guy Kawasaki postitust sellest, kuidas teha mõjuvaid publikut mitteväsitavaid Powerpoindi presentatsioone. Riskikapitalistina, kelle üheks tööülesandeks on startuppide presentatsioone vaadata, on tal nii halbade kui heade näidetega kogemusi rohkem kui küllalt.

Niisis soovitab ta kasutada imelihtsat 10/20/30 reeglit. Ehk siis 10 slaidi, esitluse kestus alla 20 minuti ja fondi suurus vähemalt 30 punkti.

Et midagi vajalikku puudu ei jääks, siis riskikapitalisti jaoks on tähtsad vaid järgmised 10 küsimust (ka iseenda jaoks on nendele vastata oskamine kasulik):

1. Probleem
2. Sinu lahendus
3. Ärimudel
4. Kasutatav tehnoloogia
5. (Interneti)turundus ja müük
6. Konkurents
7. Meeskond
8. Eesmärgid ja ennustused
9. Hetkeseis ja järgnevusgraafik
10. Kokkuvõte ja call to action

Kui 20 minutit tundub liiga lühike aeg, siis tuleks arvesse võtta ka seadistamist ja hilisemaid küsimusi.

Fondi suurus on tihti liiga väike, sest paljud üritavad slaidile võimalikult suurt tekstihulka mahutada arvates: mida rohkem teksti, seda suurem mõju. See pole muidugi tõsi, lühike lause on mõjuvam kui pikk arutlus.

Tihti on suur tekstihulk ka mahalugemise eesmärgil, mis samuti häid tulemusi ei too. Publik loeb kiiremini kui sa ette kanda suudad, mistõttu lähed publikuga sünkroonist välja. Lisaks mõjub eelnevalt selgeks õpitud presentatsioon paremini ning sinust jääb enesekindlam ja valmistunum mulje. Teksti tundmine võimaldab sul ka publikuga silmsidet hoida, mis on samuti hea esitluse tunnus.

Kes tahab oma esinemisoskusi ja presentatsioone veel lihvida peaks kindlasti lugema ka PresentationZen.com‘i.