Reklaamiti kahte sarja nimega “Puhastaja” ja “PuhasVeri”.

Kuna ühte reklaamitavatest sarjadest on mulle kiidetud, siis otsustasin klikkida reklaamile ja lähemalt uurida, kus ja kuidas antud sarja näha saab.

Peale reklaamklipi lõppu ilmunud Elioni logole klikkides, viidi mind nagu kord ja kohus nende kodulehele ja isegi mitte lihtsalt esilehele vaid eraldi maandumislehele, mis antud reklaami jaoks tehtud oli (tv.elion.ee/fox).

Paraku ma ainult oletan, et see maandumisleht loodud on sest seda ennast ma ei näinudki, ette tuli hoopis “Lehekülge ei leitud” teade.

Nagu näha tasub alati reklaamikampaania käivitamisel testida kõikide linkide toimimist, et vältida taolisi vigu. Elioni õnneks reklaam täiesti raisku ei läinud, sest kasutaja siiski sattus nende lehele, kus filmi ja telehuvilisele kindlasti ühtteist huvitavat leidub.

Reklaamipimedus tuleneb inimese võimest ignoreerida talle mittehuvitavat ning keskenduda huvipakkuvale. Selle võime abil ignoreerivad inimesed enamikke reklaambännereid veebilehtedel.

See on ka põhjus miks bännerite klikitavus on kordi madalam kui tekstreklaamidel nagu Adsense või TextAds, sest viimased meenutavad rohkem veebilehe sisu kui reklaami.

Internetireklaami revolutsioon?

Täna sain Hola.ee Andruselt lingi huvitavale internetireklaami võrgustikule.

Hetkel betas olev Picadmedia pakub võimalust lisada piltidele tekstreklaame. Demo siin.

Internetiturundajatele peaks selle juures meeldima, et:

1. Pildid on veebilehe silmatorkavaimad elemendid, mistõttu need saavad alati tähelepanu.
2. Näidatakse piltidega relevantset reklaami, mistõttu näevad reklaame vaid teemast huvitatud inimesed.

Veebilehtede omanikud saavad juba praegu liituda selle reklaamivõrgustikuga, kuid arvatavasti on see avatud vaid inglise keelsetele saitidele.

PS. Hetkel tundub, et reklaamide sihitus pole eriti tasemel, kuid see on arvatavasti reklaamijate vähesuse tõttu. Kui rohkem reklaamijaid tekib on ka reklaamid relevantsemad.

Kas üllatus oli positiivne jätan teie enda arvata, kuid peab tunnistama, et midagi teistsugust on see kindlasti.

On teil ehk ka mingit huvitavat spämmi jagada?

Eesti internetiturunduses toimuvaga kursis olemiseks tegin ühe lihtsa lehe, kus näha iga blogi viimased viis postitust ja olemas ka koond postituste voog. Leht ise asub siin: Internetiturundus.Blogi.ee

Selline lahendus on minu jaoks mugavam kuna on ülevaade kõigist blogidest korraga ja näen ka viimati uuendatud postitusi. Leht on avalik, et ka teised internetiturunduse huvilised saaksid seda kasutada.

Jaiku läbikukkumine

Küll aga on mul kahju Jaikust, mis Google poolt hääbuma on jäetud ja see pole kuidagi majanduslanguse süü. Jaiku oleks võinud Twitterile tugevaks konkurendiks olla, kuid Google tegi sellega (vähemalt) kaks viga:

1. Google arvab, et nende teenused levivad kulutulena lõpmatuseni – Nii juhtus nende otsingumootoriga ja nii nad arvavad peaks juhtuma ka kõige muuga, millega nad tegelevad. Kui ei juhtu, on see nii kui nii vaeva väärt. Paraku siinkohal nad eksivad: neilt on tulnud mitmeid teenuseid, mis on olnud väga head, kuid lõpetanud eksistentsi lihtsalt selle pärast, et keegi polnud neist kuulnud.Jaiku on küll kvaliteetne, kuid mitte revolutsiooniliselt parem oma konkurentidest (Twitter, Pownce, Tumblr jne). Kvaliteet on määrav ainult siis kui see on palju parem konkurentide omast. Ülejäänud juhtudel loeb peamiselt reklaam ja Google kui üks suurimaid reklaamvõrgustikke internetis peaks seda ometigi teadma. Kuid nad on saanud siiani erilise reklaamita hakkama ja arvavad, et saavad edaspidigi.
2. Kutsepõhise liitumise süsteem ei tööta alati - Hetkel tuleb pähe kaks, mille puhul Google sellist asja kasutas Orkut ja Gmail. Mõlemal juhul oli tegemist teenusega, millel on väga lai turg – e-maile kasutavad pea kõik internetikasutajad ning sõprade/tuttavatega suhtlemine on ka kõigile meelepärane.Jaiku näol on aga tegemist mikroblobimise teenusega, mille potentsiaalseks kasutajaskonnaks on blogijad, iti-mehed ja turundajad, mis kokku jääb e-maili kasutajatele ikkagi kõvasti alla.

Pole äriplaani ja pole plaaniski

Google on ettevõtte, millel polnud alustades äriplaani ja pole nähtavasti praegugi. Neil polnud isegi ettekujutust sellest, kuidas nad oma otsingumootoriga raha teenima hakkavad, päästerõngas relevantse klikipõhise reklaami näol tuli neil palju hiljem ja see polnud isegi nende välja mõeldud. Tegu oli patenteeritud lahendusega, mille tõttu neid kohtussegi kaevati.

Seesama reklaamsüsteem nimega AdWords (koostöös AdSensega) toob Google’le hetkel üle 95% tuludest.

See tähendab, et Google’l on üks suuuuur rahalehm. Kuid arvestades et neil on kümneid teenuseid, saite, keskkondi, mis ei too neile muud tulu kui veidi AdWordsi teenistust ja brändituntust, on äriplaanist asi kaugel. AdWords ei suuda ära toita kõiki Google tegevusi, ja olgem ausad, nad topivad oma nina ikka igale poole alates 3D maailmatest, meditsiinist, kosmonautikast kuni aluspesuni välja.

Sattusin hetk tagasi Jüri Kaljundi postitusele “This is just the beginning”, kus ta räägib, et oleme harjunud, et kõik teenused internetis on tasuta ja seetõttu suletakse kasumit mittetootvaid teenuseid nagu Jaiku. Olen sellega nõus, kuid ka paljud interneti ettevõtted on harjunud sellega, et ei pea inimestelt raha küsima, eriti Google. Kuidas peaksid siis kasutajadki vastupidisega harjuma?

Olgem ausad, kellele meeldib raha küsida? Selleks peab looma maksesüsteeme, kasutajad nurisetavad kõrgete hindade üle, kasutavad teenuseid vähem jnejne. Aga paraku on reaalsus selline, et tasuta tegemine vajab suurel hulgal kasutajaid, kui neid ei ole (ega tule), tuleb küsida raha.

Niisiis on internetiettevõtted eesotsas Googlega muutunud mugavaks – oodatakse, et kasutajad leiavad ja hakkavad nende teenuseid kasutama ilma, et nad peaksid neid kusagil reklaamima või muud moodi promoma. Ja vähe sellest on ka kõik teenused tasuta.

Kas “ei kuluta midagi, ei teeni midagi” ärisid jätkub veel kauaks?

Esimene osa:

Teine osa:

Mis on spämm? Selget ja ühtset definitsiooni sellele pole. Ühe inimese spämm võib olla teise inimese jaoks soovitud sõnum ja vastupidi.

On olemas e-posti, kommentaari, pingimise ja isegi linkimise spämmi. Täna ma kirjutan e-maili spämmist.

Mis vahe on spämmil ja lihtsalt halval e-maili turundusel?

Visuaalsel vaatlusel ei pruugi neid kahte eristadagi. Mõlemal võib olla ilus kujundus, korrektne grammatika ja isegi (näiline) võimalus ennast meililistist välja arvata. Vahel ei teagi pakkumiste taga olevad firmad, et nende meilide näol on tegu spämmiga – nad oletasid (korralikult kontrollimata), et palgatud e-maili turunduse agentuur teab mida teeb.

Halb reklaam

Halva reklaami alla käib näiteks ühe ja sama pakkumise mitmekordne saatmine. Näiteks eilse rämpsreklaami sain ma lausa neljas eksemplaris – 2 ühele, 2 teisele e-mailile.

Teine e-posti turunduse viga, mille juba eelpool mainitud rämpskirjades tuvastasin on alternatiivse tekstiversiooni puudumine.

Mõned e-posti teenuse pakkujad ei kuva meilides pilte, enamik kuvab neid ainult juhul kui kasutaja seda lubab, mis tähendab et mõned kasutajad ei näegi pakkumist.

Maskeerunud spämm

Esialgu vaadates oleks tegu justkui kahe korraliku firmaga, millest üks tegeleb turismiga, teine e-maili turundusega. Ka reklaamigraafika on suhteliselt kena.

Lähemalt vaadates aga selgub, et esiteks pole tegu turismifirmaga, vaid lotomänguga, mis lubab “miilide ostmisel” merereisi loosis osaleda. Teisel firmal polnud aga üldsegi õigust mulle meili saata.

Vaatamata allolevale väitele, mis oli lisatud kirjadele, pole ma andnud õigust kummalegi meilile reklaame saata, ning ei tea ka minu sõbrad neid e-maili aadresse. See aga, kui meiliaadress internetist leitav on, ei tähenda veel et ta ootab avasüli kõiki spämmreklaame.

PS. Kõige naljakam on see, et meilis olev link ütleb isegi, et tegu on spämmiga:

post.frukt.ee/redirect.php?link=kuV6o3d7&utm_source=jp9C1iCe&utm_medium=spammer&utm_content=32&utm_campaign=20081128martha

PPS. Ennetades kommentaare, siis ei, tegu ei olnud juriidilise isiku e-mailiga (vähemalt ühe e-maili puhul).

Google rõhutab, et kasutaja poolt tehtud reastused on nähtavad ainult talle endale ja ainult siis kui ta on sisse logitud.

Küll aga ei välista Google, et kui mingi leht tuhandete inimeste poolt üles või alla hääletatud saab, võetakse seda signaalina.

Näiteks hakkavad spämmsaidid, mis keelatud võtetega tulemustesse said, kasutajate poolt välja hääletatud saama, mis aitab Google’l neid lehti paremini avastada.

Ametlik SearchWiki tutvustusvideo:

Eriti kehtib see reegel majanduslanguse ajal – konkurents on suur, kliendid on valivad – tulusid on raske suurendada, saab ainult kärpida kulusid. Siin on meie poolt mõned nipid kulude mõistlikuks vähendamiseks:

1.Kasutage tasuta tarkvara

Mis tarkvara te ka ei kasutaks, arvatavasti on sellele olemas tasuta alternatiive.

• Microsoft Office asemel võib kasutada OpenOffice‘it ja internetipõhist Google Docs‘i.
• Tasuta veebianalüütika programmidest on üks parimaid Google Analytics.
• Fototöötluseks sobivad programmid nagu Pixlr, Splashup ja Gimp. Videote töötluseks on hea programm Cinelerra.

Tasuta tarkvara otsimisel annab väike Google otsing kindlasti mõned tulemused.

2.Töötage kodust

Kuigi suuremad ettevõtted ei saa seda endale lubada, pole väiksematel firmadel 2-3 töötajaga tihtipeale kontorit vajagi. Töötades kodust säästate tööle mineku kulusid ja tunde liikluses ning loomulikult kontori rendi/omamise kulusid.

• Suhtlemiseks sobivad Skype, Msn ja Gmail. Nende suureks eeliseks on, et kõik öeldu salvestub ja kui midagi ununeb, saab chatlogist kõike järele vaadata.
• Koosolekud saab peetud läbi Skype ja Msn’i, kuna mõlemal on võimalus lisada vestlusesse mitu inimest.
• Failide vahetamiseks võib kasutada ülalnimetatud programme ja CentralDesktop‘i või luua oma keskkond kasutades mõnd vabavaralist programmi.

3.Vähendage printimiskulusid

Kui võimalik printige mõlemale paberi poolele. Mõnel printeril on valik “draft mode” ehk “mustandi olek”, mis teeb printimise kiiremaks ning vähendab kasutatava tindi hulka.

Veebilehtedelt tekstide printimisel tasub otsida printimissõbralikku versiooni. Kui seda pole, võib teksti kopeerida tekstiredaktorisse ja printida sealt. Nii ei lähe tint raisku üleliigse teksti ja piltide peale.

4.Vähendage telefonikulusid

Skype on suurepärane vahend ka telefoniarvete vähendamiseks, eriti kui helistate tihti välismaale. Kõneminut Eestisse nii tavatelefonidele kui mobiilidele on $ 0.024 ehk 29 senti. Kõigi riikide kõneminutihindu võib näha siin ja smsi hindu siin.

Võib valida ka paketi, kus 12,95 dollari eest kuus saab helistada piiramatult igale tavatelefonile maailmas ning annab teile numbri võimaldades teistel telefoni teel teie Skype kontole helistada. Võib valida ka Euroopa või kindla riigi piires. Pakett on ka ükskõik mis telefoniga kasutatav.

5.Parandage turunduse tulusust

Kui siiani olete turundanud ainult offline reklaamkanaleid kasutades tasuks proovida ka internetiturundust. Ärge ainult unustage veebianalüütikat, internetiturunduse suurimaks eeliseks ongi see, et iga tegevus on täpselt mõõdetav.

Kui juba kasutate internetiturundust, siis miks mitte optimeerida selle tulusust? Võtke lahti statistika ja vaadake, millised näitajad on keskmisest kehvemad, proovige neid parandada. Kui üht bännerit klikitakse vähe, muutke kujundust või kasutage teist bännerit. Kui mõnel lehel on “tagasipõrke” protsent suur vaadake, mis seda põhjustada võiks – liiga palju teksti ja vähe pilte; liiklus on suunatud valele lehele? Kui sooviksite optimeerida, kuid ei tea kuidas, võtke meiega ühendust.

Esimeses postituses kirjutas Seth, et kui teile meeldib lehe sisu, siis on reklaamiklikk justkui jootraha saidiomanikule. Sedasi maksate oma tähelepanu, mitte rahaga. Jutt on siis Adsense tüüpi reklaamidest, mille eest makstakse klikkide alusel.

Sellisele reklaamile vajutamine, mitte huvi tõttu vaid eesmärgil teenida lehe omanikule tulu, kannab aga nimetust clickfraud ehk klikipettus ning reklaamivõrgustikud keelavad sellist tegevust. Reklaamijad arvestavad sellega ja maksavad seetõttu ka kõrgemaid hindu.

Järgmises postituses üritab Seth selgitada aga, et ta ei soovinud õhutada inimesi klikipettusega tegelema vaid üritas öelda, et “me” (turundajad?) loome surfajate kultuuri, kes lihtsalt ei kliki reklaamidele. Ning kui suvalised inimesed hakkavad reklaamidele klikkima, siis õpivad turundajad maandumislehti paremini kasutama ning veenma mittehuvitatud inimesi nende tooteid ostma, mille tagajärjel nende kasumid tõusevad.

Eee… VAEVALT!

Jess, tagasi bännerite juurde…

Mul on tunne, et Seth pole ikka veel saanud aru, mis on kontekstuaalne reklaam. Selle mõte ei ole maksta suvaliste (loe: huvi poolest eelkvalifitseerimata) inimeste tähelepanu eest. Seda eesmärki juba täidavad tavalised bännerreklaamid nagu näiteks smslaenu reklaam Delfi esilehel.

Kontekstuaalne reklaam peabki ilmuma saitidel, mis on reklaamituga seotud ja olema piisavalt vähemärgatavad, et neile ei klikitaks mitte uudishimust vaid huvist. Kui Seth ütleb, et suvaliste inimeste klikid sunniksid turundajaid õppima maandumislehti paremini kasutama, siis isegi maailma parim maandumisleht ei paneks mind käbide korjamisvahendit ostma kui mul sellega absoluutselt mitte midagi peale hakata pole.

Võimalik, et Seth üritas (sel juhul väga ebaõnnestunult) öelda, et inimesed võiksid suhtuda internetireklaamidesse paremini, maksavad nad siiski meie lemmiksaitide omanikele palka. Ja kui reklaam huvitab, siis ei tasu sellele klikkimata jätta vaid seetõttu, et suhtute reklaami halvasti.

If every time you read a blog post or bit of online content you enjoyed you clicked on an ad to say thanks, the economics of the web would change immediately. You don’t have to buy anything (though it’s fine if you do). You just have to honor the writer by giving them a click.

Poleks arvanud, et Seth Godin pooldab klikipettust. “Reklaamiklikk kui jootraha” all on mõeldud muidugi PPC (Maksa Kliki Eest) reklaami.

Kui saidi/blogi omanik on lühemas perspektiivis selle üle õnnelik, siis reklaami ostnud isik/firma mitte, nende jaoks on see röövimine. Pikas perspektiivis aga kannatab ka saidi omanik, sest lõpuks ei soovi keegi tema saidile enam reklaami osta.

Minu arvamus: Kliki reklaamile, millest sa tõesti huvitatud oled. Sa ei tee kellelegi teenet kui pooldad pettust.

Teatud hulk suvaliselt valitud kasutajaid saab juba proovida uusi funktsioone, peamiselt Digg’ile omast hääletamist ja kommenteerimist. Postituse lõpus näeb uutest funktsioonidest ka videot.

Mida loodab Google sellega saavutada?

1. Tasuta tööjõud. Pole saladus, et relevantsetes otsingutulemustes ei pea tänama ainult algoritme – Google töötajate seas on suur hulk inimesi, kelle ainsaks tööks on parandada populaarsete otsingute tulemusi. Andes kasutajatele võimaluse tulemusi ise korrigeerida, suurendab Google sellega parandatavate otsingute arvu ekspotentsiaalselt.
2. Parem arusaam kasutajate käitumisest. Näiteks kui kasutaja ei tulnud otsingusse tagasi peale esimese tulemuse klikkimist, on see märk sellest, et kasutaja leidis otsitu. Nüüd aga saavad kasutajad oma häältega otse näidata, mis neile meeldib, mis mitte, kommentaar annab veelgi infot.
3. Personaalse otsingu parandamine. Kes veel märganud pole, siis erinevatele kasutajatele annab Google samale otsingule erinevaid tulemusi. Põhjuseks on kasutajate otsingukäitumisest tekkinud arusaam kasutajate isiklikest eelistustest ja huvidest. Nüüd saab kasutaja teatud tulemusi enda otsingutest täiesti välja visata.
4. Sotsiaalse võrgustiku aspekt. Olgu selleks hääletamine või kommentaar on enamikel inimestel alati olnud anda panust neid huvitavatesse asjadesse. Vaadates sotisaalsete võrgustike populaarsust on loomulik kui ka otsing muutub sotsiaalseks.

Mida tähendab see otsimootoritele optimeerimisele?

Kui Google motiivid on suhteliselt ilmselged, siis uuenduste mõju SEO’le on väga raske ennustada. Siiski paar mõtet mul on:

1. Vanad trikid ei tööta. Kui siiani on vahelduva eduga toiminud mõned meetodid, mida spämmijad kasutasid ja mille vastu otsingumootoritel ei olnud erilist kaitset, siis kasutajatega need ei tööta. Kui otsingutulemus on ikkagi ebakvaliteetne, siis märgib kasutaja selle soovimatuks ja ongi spämmari laul lauldud.
2. Kvaliteetne sisu mitte lingid ja märksõnad. Kuigi linkbuilding ja keyword research ei kao kuhugi tuleb siiski praegusest veelgi enam keskenduda kodulehtede sisule. Kui otsingumootor loeb märksõnu ja title tag’e, siis kasutajad loevad eelkõige sõnade taga peituvat mõtet.
3. Häälte ostmine. Kui oskuslik linkide ostmine (olgugi, et Google seda ei luba) on üks kiiremaid ja effektiivsemaid SEO taktikaid, siis nüüd lisandub sellele ka häälte ostmine. Digg’is esilehele pääsemiseks seda taktikat juba kasutatakse.
4. Piltide ja videote võidukäik. Otsingumootorid pilte ei näe ja helifaile ei kuule, seega eelistavad nad tekste. Kasutajatele on aga meelepärasemad illustratsioonidega artiklid ning lugemise eelistatakse tihti videosid vaadata.
   Niisis on oodata, et ilusate graafikute ja huvitavate videotega lehti hakatakse ülespoole hääletama. Siinkohal ei tasu ka unustada, et Google õpib helifaile “lugema”, mis suurendab videote eelistust veelgi.
5. Spämmijad hakkavad kasutama viiruseid. Kui siiani on spämmijate põhitaktikaks olnud vaid linkide postitamine, siis nüüd hakkavad spämmaritest SEO’d arvuteid viirustega nakatama. Pahavara ülesandeks saab Google’s teatud otsingute tegemine ja soovitud linkide ülespoole hääletamine.
6. Mida arvad sina? Kuidas sinu arvates mõjutab antud uuendus otsingumootoritele optimeerimist?

Ja muidugi ka lubatud video:

• Google ostis 140 miljoni dollariga kontekstuaalse reklaamivõrgustiku “Begun”. Ostetud vene firma oli varem Rambler Media osa ning tehingu üheks tingimuseks on Google otsingu ja reklaamide ilmumine Rambler.ru portaalis.
  Beguni 2008 aasta 2 esimese kvartali sissetulek on 25% kõrgem kui tervel 2007 seitsmendal aastal ja et selle reklaamivõrguga on liitunud juba üle 173 000 saidi. Tundub, et tegu on Google jaoks väga hea diiliga.
• Microsoft tuli välja BrowseRank’iga. Probleemidest Google PageRankiga on juba palju räägitud ning Microsoft loodab BrowseRankiga neid vigu vältida. Selleks kasutakase Internet Exploreri abi jälgimaks inimeste surfamist, et määrata külastatavate veebilehtede kvaliteeti.
  Imelik, et seda juba varem pole tehtud, võimalus selleks on ka Google’l olnud, omab see ju laialdaselt kasutatud Google Toolbari.
• Võib oodata, et varsti võimaldab Google audio- ja videofailide sisuotsinguid. Kui siiani on audiosisu jäänud otsingumootoritele kättesaamatuks, siis Google uus autotranskriptsioon võib olla selle probleemi lahenduseks. Google blogis ilmus postitus, mis annab teada Elections Video Search Gadget‘ist. Tegu on vidinaga, mis võimaldab otsida Youtube’i poliitilise kanali videote sisu, seda siis tänu Google uuele autotranskriptsiooni tehnoloogiale.
  Tagajärjena võivad videod SEO arsenalis väga tugevaks relvaks saada.

Alanud võiduregistreerimisega tahavad uuest .ME domeenide koogist head tükikest saada väga paljud. Kuid kes veel lootis haarata ära domeene nagu drive.me, call.me, date.me jne peab pettuma, ametliku informatsiooni järgi olevat juba enne avamispäeva 30 000 domeeni reserveeritud. Kui pidada silmas, et keskmise ameeriklase vokabulaaris on 20 000 sõna, siis võib arvata, et enamik meeldejäävaid domeene on läinud.

Kui mõnele sõnale tuli mitmeid taotlusi või kus registraator arvab, et tegu on “kõrge väärtusega” domeeniga, lähevad need domeenid oksionile selle asemel, et minna lihtsalt müüki. Kuigi selline tegevus ei tundu eriti eetiline on tegu nende TLD’ga ja reeglid on samuti nende teha. Hetkel ametlik .ME domeenide registraator on Montenegros baseeruv ettevõte doMEn.

Tundub, et tegu on esimese uute ICANN’i reeglite tulemusena loodud Top Level Domeeniga.

Mõned näited, mida kindlasti juba üritatakse registreerida on .sex, .porn, .girls, .casino, .viagra ja nii edasi. Karta on, et sellega asi ei piirdu ja juurde lisandub veel hulganisti täiesti mõttetuid ja ebaloogilisi variante… ühesõnaga internet saab olema rohkem risustatud kui kunagi varem.

Aga kui vaadata top level domeene, mis juba mõnda aega eksisteerinud (.info, .mobi, .tv, .biz.), siis oli sellist lüket ICANN’i poolt oodata.

Muidugi pole muudatusel ainult halvad küljed. Need, kellel on raskusi hea domeeninime leidmisega, kuna domeeniäritsejad on kõik juba eest ära ostnud, saavad nüüd võimaluse endale vähegi normaalsema domeeni registreerida. Muidugi pole mõtet unistada pizza.order, music.video, free.games jne domeenidest, sest need saavad nii kui nii sekundite jooksul uue Top Level Domeeni avamisest ära ostetud.

On lootust, et uute TLD’de tekkimisega saab internet rohkem organiseerituma kuju. Näiteks .travel’ile lähevad reisimisega seotud saidid, .porn teeb juba kaugelt selgeks, millega tegu. Nii saab iga valdkond endale oma nurgakese internetis. Kuid see on vaid lootus ja reaalsuses on kõik kindlasti teistmoodi – pole ju praegugi .org domeenid ainult organisatsioonide käes ja .info saidid pole kõige informatiivsemad lehed internetis, pigem vastupidi.

Mis siis muud kui loodame, et selles domeenide rägastikus saab veel kuidagimoodi orienteeruda. Ja hoidkem silmad lahti, ehk saab sellest kaosest mingit kasu lõigata.

Miks .info domeenide omanikud peaksid murelikud olema?

Google on juba varem teatanud, et suurim hulk spämm ja lihtsalt ebakvaliteetseid lehti on just .info domeenide peal. Selle põhjuseks on nende kümme korda madalamad hinnad võrreldes .com domeenidega. Näiteks Godaddy pakub .info domeene vaid 0.99 dollari eest, samal ajal kui .com, .net ja .org hinnaks on $9.99.

Kui võtta arvesse seda, et .info domeenid pole just kõige parema mainega ning 23. mai lühiaegset muutust võib hakata spekuleerima selle üle, et Google ja selle järel kindlasti ka teised otsingumootorid, hakkavad oma algoritme .info domeenide suhtes vaenulikumaks või siis vähemalt ettevaatlikumaks muutma.

Kui vanadele .info omanikele, kellel on juba korralik kasutajaskond ning head otsingumootorite positsioonid ei pruugi see olla väga ohtlik, sest Google juba usaldab neid, siis uutele tulijatele tähendab see arvatavasti päris sügavat Google liivakasti. Ja kuna Google pole kaugeltki ideaalne, siis võib oodata ka vanadel tegijatel tavapäraste domeenidega võrreldes rohkem bänne, sest märk “potentsiaalne spämm sait” on juba küljes.

Riski väärt?

Isegi kui loota, et .info domeenid ei hakka tulevikus otsingumootoritega probleeme tekitama soovitan ma siiski korralikult selle üle mõelda kas .info lõpuga domeen on siiski parim valik. On mitmeid põhjusi miks .info domeenid peaks olema viimane väljapääs.

1. Odav domeen jätab odavama mulje. Veebiomanik, kes pole kas viitsinud korralikult tegelda domeeni valikuga, on olnud liiga kitsi, et osta 9 dollarit kallimat domeeni või eestikeelse saidi puhul ei saa endale registreerida .ee domeeni ei jäta eriti usaldusväärset muljet.
   Jah, saidi sisu on palju tähtsam, kuid kui veebilehel on hea mulje jätmiseks vaid mõned sekundid, siis .info domeen tekitab juba esimese asjana negatiivse eelarvamuse.
2. Ei ole “ilmselge valik” kasutaja jaoks. Inimesed, kes on sinu saiti vaid korra külastanud ei mäleta tihti domeeni lõppu ning trükivad esimesena kas .ee või .com (olenevalt keelest), kui esimesel üritusel ilmub tühi või pargitud… veel hullem konkurendi leht, siis teist üritust ei pruugi tullagi.

Lahendus?

Eks ainuke lahendus ongi leida endale hea .ee või .com domeen ja teha 301 ümbersuunamine. Kui tõesti jääte hätta ja ei leia ühtki head, andke mulle teada ja aitan teid domeeni valikuga täiesti tasuta.