Sa vaatad kategooriat: Tasub teada

Tänapäeval on raske leida täiskasvanud inimest, kellel poleks üht või teist laenu kaelas. Alates eluaseme laenudest kuni pesumasina liisinguni välja.

Esimene graafik illustreerib suurepäraselt kuidas keskmise ameeriklase (kehtib ka eestlaste puhul) elutee kulgeb võttes laene ja makstes intresse.

Teine graafik näitab kuidas krediitkaardifirmad inimestel igat võimalikku moodi nahka üle kõrvade tõmbavad.

Muide… laenamise üheks otseseks tulemuseks on USA kinnisvara krahh. Võeti laene, et osta kinnisvara, mida ei suudetud endale lubada või soetati ja ehitati lisaks kinnisvara, mida rentida/üürida.

Elamised läksid sundmüüki, sest inimesed jäid maksetega hätta. Äsja valminud  elamistele polnud aga nõudlust. Nii tekkis suur vaba kinnisvara ülekaal, kuid kedagi kes selle eest maksaks polnud – maksmata laenudega jäänud pangad pankrotistusid ja nii see pillerkaar läkski kuni majanduslanguseni välja.

Kui telesaade “Tõehetk” kasutab vastuste korrektsuse tuvastamiseks valedetektorit, mis mõõdab pulssi ja vererõhku, siis paraku on seda võimalik petta ning oma ala professionaalid seda kindlasti ka teevad. Paraku pole motiivide varjamine enam nii kerge kui tehnoloogia areneb ajuskänneerimises nii kaugele, et suudab mõtteid identifitseerida..

Kui mõned aastad tagasi esines seda vaid ulmekirjanduses, siis nüüdseks on see juba reaalsus ning on isegi firmasid, mis antud teenust ka pakuvad. Loomulikult on turundajadki uudse tehnoloogiaga juba tutvust teinud, milline ettevõtte omanik ei sooviks oma klientide mõtteid lugeda?

Kahtlustan, et peale selle video vaatamist suureneb fooliumimütside kandjate arv tunduvalt.

Tihti kiputakse unustama, et pole vahet kui suured tulud ettevõttel on, kui kulusid mitte kontrollida, on kasum ikkagi kesine.

Eriti kehtib see reegel majanduslanguse ajal – konkurents on suur, kliendid on valivad – tulusid on raske suurendada, saab ainult kärpida kulusid. Siin on meie poolt mõned nipid kulude mõistlikuks vähendamiseks:

1.Kasutage tasuta tarkvara

Mis tarkvara te ka ei kasutaks, arvatavasti on sellele olemas tasuta alternatiive.

• Microsoft Office asemel võib kasutada OpenOffice‘it ja internetipõhist Google Docs‘i.
• Tasuta veebianalüütika programmidest on üks parimaid Google Analytics.
• Fototöötluseks sobivad programmid nagu Pixlr, Splashup ja Gimp. Videote töötluseks on hea programm Cinelerra.

Tasuta tarkvara otsimisel annab väike Google otsing kindlasti mõned tulemused.

Sattusin täna lugema ühte vana Guy Kawasaki postitust sellest, kuidas teha mõjuvaid publikut mitteväsitavaid Powerpoindi presentatsioone. Riskikapitalistina, kelle üheks tööülesandeks on startuppide presentatsioone vaadata, on tal nii halbade kui heade näidetega kogemusi rohkem kui küllalt.

Niisis soovitab ta kasutada imelihtsat 10/20/30 reeglit. Ehk siis 10 slaidi, esitluse kestus alla 20 minuti ja fondi suurus vähemalt 30 punkti.

Et midagi vajalikku puudu ei jääks, siis riskikapitalisti jaoks on tähtsad vaid järgmised 10 küsimust (ka iseenda jaoks on nendele vastata oskamine kasulik):

1. Probleem
2. Sinu lahendus
3. Ärimudel
4. Kasutatav tehnoloogia
5. (Interneti)turundus ja müük
6. Konkurents
7. Meeskond
8. Eesmärgid ja ennustused
9. Hetkeseis ja järgnevusgraafik
10. Kokkuvõte ja call to action

Kui 20 minutit tundub liiga lühike aeg, siis tuleks arvesse võtta ka seadistamist ja hilisemaid küsimusi.

Fondi suurus on tihti liiga väike, sest paljud üritavad slaidile võimalikult suurt tekstihulka mahutada arvates: mida rohkem teksti, seda suurem mõju. See pole muidugi tõsi, lühike lause on mõjuvam kui pikk arutlus.

Tihti on suur tekstihulk ka mahalugemise eesmärgil, mis samuti häid tulemusi ei too. Publik loeb kiiremini kui sa ette kanda suudad, mistõttu lähed publikuga sünkroonist välja. Lisaks mõjub eelnevalt selgeks õpitud presentatsioon paremini ning sinust jääb enesekindlam ja valmistunum mulje. Teksti tundmine võimaldab sul ka publikuga silmsidet hoida, mis on samuti hea esitluse tunnus.

Kes tahab oma esinemisoskusi ja presentatsioone veel lihvida peaks kindlasti lugema ka PresentationZen.com‘i.