Oi, täna oli mul raske päev! Käisime verekoer Bettyl külas ja sinna tulid täitsa võõrad onud imelike aparaatidega. Ja üks onu võttis mind sülle ja pidin jube kaua aega seal rahulikult istuma, nii raske ju... Vahpeal sikutas ta mind turjanahast, ilmselt uuris, kas seda piisavalt.

Lõpuks ometi pandi mind maha ja sain ühe naljaka loomaga tutvuda. Ta oli peaaegu sama suur nagu mina, aga tegi väga imelikku häält ja tõstis seljakarvad püsti. Mängida ta ka minuga ei tahtnud! Betty natuke küll mängis, aga tal oli vist palav ja ega temagi kaua viitsinud.

Mul hakkas igatahes jube igav ja sõna otseses mõttes pirisesin ning näitasin kuis oskasin, et mulle siin ei meeldi ja tahan ruttu koju. (Tegelikult oli kõht ka natuke tühi ja uni tikkus peale). Nii palju emotsioone ju! Pilte minu tänasest päevast näed SIIT.