Kõik narkoosi all toimuvad menetlused kurnavad looma organismi suuremal või vähemal määral. Teie loomaarst annab teile koera operatsioonijärgseks hooldamiseks kindlasti kaasa üksikasjalikud juhendid vastavalt sellele, millise operatsiooniga oli tegemist. 
Kindlasti vajavad erinevat kohtlemist loomad, kellele on näiteks tehtud luuoperatsioon või sooleoperatsioon. Mõned ühised reeglid siiski on. Reeglina väljastatakse omanikule loomakliinikust juba mõnel määral toibunud loom.
Ka arst tahab olla kindel, et loomaga oleks pärast ärkamist kõik korras. Narkoosijärgselt pole koer mõne aja vältel võimeline oma kehatemperatuuri reguleerima. Seetõttu peab jälgima, et loom liigselt ei jahtuks.
Alajahtumine raskendab narkoosist väljatulekut. Ülekaalulised loomad võivad ärgata aeglasemalt, kuna narkoosivahenditel on omadus kumuleeruda rasvkoesse. Loomad tuleb ärkamisperioodil hoida soojas ning vajadusel kaetuna, kuid ruum ei tohi olla umbne ja õhutamata. Ärkamisperioodil ei oma loomad ka täielikku kontrolli oma põie üle.
Enne operatsiooni oleks mõttekas valmis varuda mõned aluslinad, mille üks pool on kilest ning teine imav. Selliseid on võimalik osta igast apteegist või te võite neid küsida ka oma loomaarstilt. Selline aluslina teeb olemise mugavamaks nii teil kui ka loomal, sest küljealune püsib kuiv. Haav peab olema puhas ja kuiv. Kui haav nõretab, tuleb seda puhastada.
Haava puhastamiseks sobivad kloorheksidiini lahus, furatsiliini vesilahus ja 2 % vesinikulahus. Kui tegemist on saastunud haavaga, näiteks puremisjärgselt, on arst haava võib-olla asetanud dreeni. Kindlasti lakse endale ette näidata dreeni hooldus ja kui esimese korraga kindalt aru ei saa, siis ärge häbenege – kordamine on tarkuse ema ning korralik haavahooldus selle paranemise peamisi tingimusi.
Kui loomaarst on operatsioonijärgselt loomale määranud ravimid (antibiootikumid, haavasalvi, valuvaigistid), siis tuleb nende manustamisest kindlasti kinni pidada. Kui mõni ravimitest põhjustab kõrvalnähte, teavitada kindlasti arsti, mitte katkestada omavoliliselt ravimi andmist. Looma olek tuleb teha võimalikult mugavaks.
Kui ta peab operatsioonijärgselt rohkem lamama, kindlustage talle pehme ja mugav ase. Kui tal aga soovitatakse võimalikult kiirest liikuma hakata, täitke arsti soovitusi hoolimata looma esialgsest vastumeelsusest. Kindlasti ei tohiks loom operatsioonijärgselt valu käes kannatada, sellest hoidumiseks määrab arst valuvaigistid, kuid väike ebamugavus teda kindlasti vaevab.
Mitte mingil juhul ärge andke loomale lisaks inimesele mõeldud valuvaigisteid!!! Nendega võite talle pigem kahju teha. Näiteks põhjustavad inimeste kasutuses olevad ibuprofeen ja paratsetamool koertele tõsiseid neeru- ja maksakahjustusi ning verehüübimatust.
Suurt osa taastumisel mängib toitmine. Reeglina hakkab loom seda kiiremini paranema ja kosuma, mida kiiremini ta sööma hakkab. Erandiks on mõned mao- ja sooleoperatsioonid, millele võib järgneda mõnetunnine kuni mõnepäevane paast. Järgige täpselt teile kaasa antud toitmisjuhiseid ning ärge häbenege üle küsida, kui midagi jäi selgusetuks.
Narkoosijärgselt võib osadel koertel esineda kõhukinnisust. Kindlustage, et koerale pakutav toit ei tekitaks ega soodustaks kõhukinnisust ja loomal oleks kerge end tühjendada. Mõned nipid, kuidas haiget koera sööma meelitada: Reeglina peavad koerad konservtoitu maitsvamaks.
Küsige oma arstilt, kas eridieet on saadaval ka konservina. Soojendage toit enne loomale andmist tema kehatemperatuurini 37-38° C, nii on toidu lõhn ahvatlevam ja toit tundub maitsvam. Pakkuge graanuleid näpuvahelt, meelitage oma lemmik sööma. Alati peab loomal olema vaba juurdepääs puhtale joogiveele.
Allikas: loomaarst.ee
Tagasi
