Mööduvad kuud, ja lõbusast sõbralikust titekarvaga Mukist saab suur koer oma iseloomu, harjumuste ja kommetega. Mis siis, kui need kombed ei sobi päris kõiges kokku teie eluviisidega?
Kolm klassikalist muret
• Kui lähete tööle, jääb koer koju oma haukumise ja kiunumisega kodus töötavat või väikelast kasvatavat naabrit häirima.
• Olete pargis koeraga jalutamas, äkki leiab teie neljajalgne sõber oma sõbra jäetud hunniku ja hakkab seda innukalt sööma (teadlased nimetavad seda koprofaagiaks).
• Olete suvilas ja lattaed, mis krunti piirab, võtab üleronimisel ähkima küll teid, kuid Mukile on käkitegu sealt üle lennata. Panete traataia ümber, kuid ka see on raisatud raha – vähemalt kord paari päeva jooksul leiate aia alt augu ja Muki naabrite juurest saba liputamas.
Koera korralik koolitamine on aeganõudev ja asjatundmist vajav tegevus. Soovitatav oleks seda teha koerte koolitusega tegeleva õpetaja õpperühmas. Või tuleb kulutada palju tunde, uurides koerapsühholoogiat, ning kannatlikult ja regulaarselt oma koeraga tegeleda. Aga tihtipeale kipub tänapäevases “kiire-kiire” maailmas just see regulaarsus raskeks osutuma.
Haukumise vastu
Nagu kõik geniaalsed asjad on lihtsad, on lihtne ka Spray-tehnoloogiaga kaelarihma (pihustiga kaelarihma) tööpõhimõte: koeral on kaelas (umbes kõrisõlme kohal) pisike karbike, mis sisaldab vastuvõtjat, sidruni- või sinepilõhnalise kahjutu gaasiga täidetud ballooni ja patareid. Juhtimaks koera tähelepanu asjaolule, et tegevus, millega ta parajasti ametis on, ei ole soovitav, pihustub raadiosignaaliga käivitatud gaasiballoonist doseeritud ports sidrunilõhna koerale otse nina pihta. Uskuge või mitte – selline “ninanips” toimib.
Pihusti käivitamiseks saab kasutada eri “käiviteid” vastavalt sellele, mis probleemiks on.
Kui see on koju üksijäänud neljajalgse sõbra haukumine ja ulgumine, siis selle vastu võib saada abi haukumisvastasest kaelarihmast. Andur registreerib koera kaelalt haukumise tugevuse (dB) ja pihustab koerale nina pihta kahjutu doosi sidrunilõhnalist gaasi. See üllatab koera: visiseb, gaasipilv ehmatab ja lõhn pole sugugi nii meeldiv kui näiteks kolm nädalat soojas maas laagerdunud kondil. Nutikas koer saab varsti aru, milles asi, ja loobub haukumisest. Räägitakse isegi legendi koerast, kes õppis sosinal haukuma.
Sellist rihma tohib kasutada muidugi vaid siis, kui haukumine on keelatud. Tuleb meeles pidada, et haukumine on koera komme juttu rääkida – õue paluda, peremeest võõra eest hoiatada või lihtsalt külalist viisakalt tervitada.
Pargis ja metsas
Pargis ja metsas koera koolitamiseks on kaelarihm “Master Plus”. Sedakorda on pult pihusti käivitamiseks teie taskus ja abivahendi oskuslikul kasutamisel saab koera koolitada nii ebameeldivaid tegevusi lõpetama kui ka juurde tulema, kõrval käima, istuma ja palju muudki. Pult mõjub kuni 300 meetri kaugusele. Kui rihma kasutatakse sellises koolituses, tuleb arvestada raudset reeglit: igasugusele pihustamisele peab ALATI eelnema keelav käsk teie poolt. Siis õpib neljajalgne sõber seda seostama teie käskudega.
Kaelarihmal on kolm reþiimi vastavalt koera kasvule ja jonnakusele.
Territooriumi piiraja
“Nähtamatu aed” aitab määrata koera liikumise territooriumi. Seade koosneb võrguvooluga toidetavast “antennipuldist”, aiast ja ikka samast pihustiga kaelarihmast.
Abivahendi ülesseadmine on lihtne. Ümber oma suvila või majakrundi tuleb vedada “antenn”, mis iseenesest on lihtsalt tavaline ühesooneline isolatsiooniga traat. Traadi võib vajutada puupilpaga 5–10 cm sügavusele maa sisse, et see ei paistaks välja ega segaks muruniitmist. Traadi otsad ühendatakse pulti, kus ta moodustab ümber teie krundi n-ö kinnise kontuuri. Kui nüüd koer läheneb seestpoolt aiale, hoiatatakse teda alguses helisignaaliga ja seejärel juba “ninanipsuga” – sidrunilõhnaga, mis sunnib teda suunda muutma.
Loomulikult tahaks teie sõber enne seda asja veidi õppida. Selleks kulub paar nädalat, mil tuleb koeraga rihma otsas mööda krunti jalutada ja teda pisitasa harjutada aiale lähenemisel ja hoiatuse kuulmisel liikumist vastassuunaliseks muutma. Jällegi – kogemustest võib öelda, et nutikas koer omandab uued harjumused uskumatult kiiresti ja edaspidi naljalt enam krundipiiride vastu ei eksi.
Sellise “tara” ilu ja võlu on selles, et see on tõesti nähtamatu ja kaitseb nii üleronimise kui ka alt läbikaevamise vastu. Muidugi ei kaitse see teie krunti sinna sattuvate hulkuvate koerte eest.
Sarnaseid seadmeid on müügil ka veidi erinevate tööpõhimõtetega – näiteks saab koer eri tugevusega särtsu või pihustatakse talle ninna teistsuguseid lõhnaaineid.
Ükski asi ei ole universaalne ja imeline. Ikka tuleb ise koos oma neljajalgse sõbraga tööd teha, et tulemusi saavutada, aga ühisest tööst ja ühistest tulemustest jagub palju rõõmu mõlemale.
Allikas: ajakiri Lemmik , autor Kaie Bogdanova, loomarst
Tagasi
