Olen lapsest saati tahtnud koju inglise buldogi. Lapsena see ei õnnestunud vanemate tõttu (ei lubanud kodulooma), hiljem olid muud takistused. Nüüd lõpuks elan oma majas ja olen mõelnud oma unistuste koera muretsemisest
Mul aga puudub igasugune kogemus antud tõu osas. Olen küll netis otsinud aga seal on ikka selline üldine taustainfo. Kas mõni buldogi omanik võiks valgustada veidi? Eriti muretsen ma järgmistel põhjustel:
* elan mere ääres - kuna buldog ei uju, on see väga riskantne?
* kas võin eeldatavalt arvestada, et koer närib mööbli puruks?
* elan maal ja meil ei ole majal aeda ümber - kas teda ei tohiks seetõttu üksi välja lasta?
* põranda seisukord - kuidas mõjutavad koera küüned ntx. naturaalset parketti, buldog on ju elava loomuga?
* kas üldjuhul õpetatakse kutsikad kastis hädal käima või peaksin arvestama sellega, et kodus hakkavad olema põrandal loigud?
Mul on endal varem olnud rottweiler, seda ma teist korda üle ei elaks Sel ajal kui ise olime tööl, oli meil kutsu köögis kinni. Ainuke terve asi peale kahte kuud, oli rauast lauajalg, ta näris isegi rõdu uksele augu sisse...
Tänan abi eest!

Vastaks siis kohe järjest:
* Buldog tõesti ei uju ja kuid jalgupidi vees tunneb ennast piisavalt hästi. Seejuures peab omanik olema pidevas valves. See käib siis ka selle kohta, et maja ümber puudub aed. Buldog on põikpäine ja kui ta ükskord midagi otsustab, on seda pea võimatu sealt peakolust välja juurida. Seega oleks ehk aeg mõelda aia ehitusele enne kutsika võtmist. kasvõi mingi osalinegi aed, kus koer saaks piisavalt teiega koos või üksi ringi luusida.
* Mööbli ja teiste esemete närimisest- see on individuaalne. Mõned kutsikad närivad, teised mitte. ett ei oska seda keegi öelda. Kuid teie võimuses on neid riske maandada. Koosolles pakkuda kutsikale sellist tegevust, mis teda närimiselt eemale hoiavad, kui olete kodust ära siis näiteks spetsiaalne koht koerale või ka suurem puur. Kui kutsikas harjub juba algusest peale puuriga, ei pea ta seda karistuseks vaid oma pesaks ja kindluseks, kus mõnusalt omapead olla. Enne kodust lahkumist tuleks kutsikas võimalikult ära väsitada (nii vaimselt kui füüsiliselt, sest siis veedaks ta oma hommikupoole mõnusalt puuris magades ja oleks õnnelik selle rahu ja vaikuse üle.
* Põrand ja küüned- eks sellega tuleb arvestada, et mõned kriimud ikka kuskile tekkida võivad.
* Loigud- kui võtate kutsika kevadel ilmade soojenedes, siis saate hakata varakult harjutama kutsikat väljas häda tegemas. Mida vähem kutsikas saab oma hädasid tuppa teha, seda kiiremini õpib ta oma asju õues tegema. Kuid õnnetusi juhtub ikka, selle vastu pole keegi kaitstud.
Et loikude tekkimise riski vähendada peaksite vähemalt esimene kuu kutsikaga koos olema, et saaks teda võimalikult palju õue hädale suunata. Ehk siis peale igat ärkamist, peale igat mängu/müramist, peale igat söögikorda. ja igakord kui kutsikas oma hädad õue teeb, teda rohkelt kiitma ja premeerima. Mina õpetasin mõlemad omad koerad nö käsu peale häda tegema. Iga kord kui õue läksime ütlesin- tee piss, piss. ja kui koer tegi midagi, siis kiitsin ja kinnitasin seda lauset. Nüüd on päris mugav, seda just külmade aegu ja reisil olles.

Loodan, et oli natuke abiks.