Kirjutage siia kuidas saada vanemad nõusse et nad koera võtaks .

Ei saagi! See on vastutus paljudeks aastateks ja ka arvestatav kulu pere rahakotile. Kuna laps ei saa ametlikult olla looma omanik ja vastutaja,siis jääb ikkagi suurem koorem vanemate kanda.Lisaks ka küsimus,kes hoolitseb looma eest,kui on vaja kuskile pikemaks ajaks sõita ja mis siis,kui koer jääb tõsiselt haigeks või kuidas vältida soovimatut järelkasvu ja muud küsimused. Kõik need asjad lahendatakse kenasti kui koera võtmine on kogu pere otsus ja suur soov ,kui vanemad on rõõmuga nõus uue pereliikme majja võtma ja oma vähest aega ka temaga jagama. Mina ei saanud ka lapsena oma koera.Minu koer elas vanaema juures,sest vanemad ei lubanud teda koju. Päris oma koera sain alles siis,kui olin juba suur ja omasin oma peret.Päriselt sain oma soovitud tõu ja hobiga aktiivselt aga tegelema hakata alles siis,kui minulgi lapsed suured olid.See hobi nõuab palju aega ja pühendumist ja mis seal salata-see on ka kallis lõbu. Oleneb,kui vana sa oled,aga nii nagu minulgi lapsena juhtus,võid sinagi saada hea sõbra mõne koera näol,keda võid tuttava pere juures külastada ja temaga mängida.Ka varjupaiga asukad rõõmustavad seltsi ja mängukaaslase üle. Ega muud polegi soovida,kui kannatust ja lootust,et sinu unistus kunagi täitub!

Mu ema oleks nõus võtma koera aga isa arvab ,et ma unustan ta pikka peale ära . Aga kui varjupaigast rääkida siis ma käin rakvere koduloomade varjupaigas vabatahtlikna tööl. Aga aitäh nõu eest !!

Kannatlikkus viib sihile. Sa oled õigesti alustanud, kui käid varjupaigas ja saad seal kogemusi. Ehk siis isagi hakkab uskuma , et Sul on tõsi taga, kui mitu aastat sama juttu räägid, ikka rõõmsalt ja lootusrikkalt. Kasuta kindlat kõneviisi, ütle näiteks: "siis kui mul juba oma koer on ..." või paari aasta pärast oleme oma koeraga trennis ja näitustel ...".
Minu ema nõustus koera võtma siis kui olin mitu aega jalutanud kujuteldava koeraga ja igal võimatul juhul koerateemat talle meelde tuletanud.
Kutsu võimalusel omale keegi koos koeraga külla, et vanemad näeksid, kuidas sa koertega klapid.
Üks võimalus on alustada juniorhändlerina, saad palju kogemusi ja tutvusi nii inimeste kui koerte seas.
Palju jõudu Sulle!

Ma ei oska öelda, aga mul oli nii, et paar aastat tagasi tahtsin endale väga koera, aga vanemad ei lubanud, aga lõpuks sain kokkuleppele, et kümnendaks sünnipäevaks saan. Ei tohi neid ka selle koera värgiga tüüdata. Nt. näita neile koete pilte jne.