Kaalun järgmiste tõugude vahel - beagle, weimari linnukoer, redbone coonhound. Kodus on meil erineva vanusega lapsed - 1 kuni 10 aastased. Tahan võtta koera peamiselt tuppa, kogu perele sõbraks. Jahiga me ei tegele, küll aga käime 3 korda nädalas jooksmas ( a 6-7 km kord ). Kas jahikoer, kes ei käi jahil ja ei saa võibolla piisavalt joosta, muutub närviliseks kulutamata energia tõttu. Ühesõnaga, kas on mõtet neid tõuge üldse kaaluda, kui jahil ei käi? Tänud!

kindlasti on jahikoertel suurem jahikirg st. üldjuhul peab ikka elementaarse koolituse koeraga läbima, et saada koeraga joosta metsas näiteks. Olgu jahikoer vôi mitte aga kasvatamata koeraga on igal juhul raske koos elada . Omast kogemusest vôin öelda, et ka kôige jahikamat on vôimalik ôpetada sônakuulekaks aga aega ja energiat läheb rohkem, kui mône teise tôuga. Kas oma laste kôrvalt poleks mugavam vôtta näiteks koer, kes on môeldudki seltsikoeraks?

Kindlasti tuleks arvestada, et jahikoera ülesandeks pole mitte ainult metsas joosta. Põhiline töö metsas on ikkagi lõhna ajamine/ saagi toomine jne. See on ajutöö- probleemülesannete lahendamine, keskendumine saagile ja tööle üldisemalt. Just ajutöö väsitab. Ainult jooksmas käimine tõenäoliselt ei koorma koera piisavalt. Kui temaga jahil mitte käia, siis tuleks leida mingi alternatiivne ala, millega tõsisemalt tegelda.

Mis puudutab konkreetselt Weimari linnukoera, siis enne sellise koera võtmist soovitan väga põhjalikult tutvuda selle tõuga. Kindlasti on vaja selle koeraga igapäevaselt tegeleda - jalutamine/jooksmine metsas (vabalt peaks saama kindlasti liikuda; ainult pargis ja rihma otsas ei sobi)kindlasti rohkem kui tund päevas, koertekoolis käimine (oma kogemusest tean, et ei piisa ainult nn. kutsikakoolist, kus õpetatakse istuma ja lamama) ning lisaks peab arvestama, et ainult jalutamine/jooksmine ei väsita seda tõugu - tal on kindlasti vaja ajutegevust (erinevate ülesannete lahendamine jne.). Näiteks sõnakuulelikkust või agilityt harrastades saab ka kindlasti koerale pakkuda piisavalt (aju)tegevust. Kui Weimaraneri energiat ei suuda kulutada, siis hakkab ta seda kohe kuskil mujal rakendama - asjade närimine ning on sellel koeral ka komme lihtsalt vinguda ja tähelepanu otsida kuni ta selle saab. Kõikides oma tegevustes, muide, on see koer väga järjekindel. Weimaranerid on väga sotsiaalsed ning ei talu hästi üksindust (oleneb natukene ka koerast endast) ning nendega peab aktiivselt tegelema ja lisaks on tegu dominantse tõuga.
Ega ilmaasjata ei räägita, et Weimari linnukoer on maailmas üks levinumaid tõugusid, kellest võib saada nö. teise ringi koer, kuna inimesed võtavad selle koera ilma igasuguse ettekujutuseta tõust. Kutsikana on Weimari linnukoer üks armsamaid, keda näinud ja kahjuks osutub see aeg-ajalt ka ainukeseks põhjuseks, miks selline koer võetakse. Isiklikult tutvusin selle tõu omapäraga põhjalikult, pidin kutsikate omanikule päevade viisi ennast õigustama ning lõppkokkuvõttes on selle koera kasvatamine ikkagi midagi palju enamat kui eelnevalt ette kujutasin. Need on minu kogemused, kuid siin Eestis on ka paar inimest, kes tegelevad selle tõuga palju põhjalikumalt (töö+jaht), süsteemsemalt ja pikaajalisemalt ning tegelikult tasuks pigem need inimesed üles otsida enne kui mõelda Weimaraneri võtmisest.

kas meil Eestis üldse redbone coonhoundi ongi? tean, et üks coonhound toodi aga see pole vist mitte redbone.

Minulgi kodus jahikoer, peamiselt võetud sõbraks ja seltsiliseks.Kindlasti peaks koer saama kasvõi päevas korra korralikult jalutada, st pikalt jalutada või vabalt joosta.Minu hagijas saab päevas nii pikalt jalutada ja vabalt joosta.Koer on elurõõmus ja närviliseks pole muutunud.Jahil ei käi temaga ja metsas lahti lastmisega pole probleeme.