Mul on vaja see natukenegi endast välja saada...

Kallis sõber Porthos

Sain ta oma sõbraks neli ja pool aastat tagasi. Väike pontsakas pruuni värvi kutsu. Nime mõtlemine oli algul raske, kuid siis ühel hetkel turgatas pähe ¥Kolm musketäri´ ning sealt Porthos. Ta oli just Porthosÿe moodi. Väga energiline, pontsakas ja sõbralik koer. Ma ei kavatsenudki temast kasvatada ei tea, mis tarka ning sõnakuulelikku koera. Ta oskas käppa anda ja küsida ning kuulas ka sõna kui tahtis - mulle sellest piisas. Ta oli lihtsalt oma olemuselt nii armas, et temalt ei pidanudki rohkem midagi nõudma. Kui temaga jalutamas käisime, siis alati ikka nii, et tema jookseb ja mina kõnnin järele. Põllu peale sai siis hüppas ringi nagu kits.
Kuid need ajad jäävad mulle mälestuseks, sest mu kallist sõpra ei ole enam. Paar päeva tagasi ei saanud ta oma tagumisi käppasid liigutada. Viidi ta arsti juurde, kuid kuna puudus röntgeni tegemise võimalus, siis arst soovitas kuskile mujale abi otsima minna. Viidi ta loomakliinikusse, tehti röntgen ning muud uuringud ja avastati, et koeral on selgroos üks disk katki. Kuidas selline asi juhtus ei tea keegi. Eelmisel päeval oli koeraga kõik korras...
Porthos on, oli ja jääb kõige paremaks koeraks, kes mul olnud on.

Pea vastu sel raskel ajal

Kurb. Kas ta äkki hüppas kitsena liiga kõrgelt võiu kukkus,sest disk niisama lihtsalt lahti ei tule.Ka kehakaal võib põhjustada seljavigastusi.Küsi mõme täiskasvanud ülekaalulise käest,kas tal selg valutab:jah on kindrl vastus.Sõbra kaotus on julm.Aga,kui võimalik siis muretsege uus kutsikas,aitab lohutada ja leinast kiiremini üle- saada.Ta ei täida eelmise koera kohta ega ole tema asemik ja seda pole vajagi,kuid leinaaeg on lühem.Pea vastu.

mul on kahju ja ole tugev tean mis tunne see on