19 September 2008
Kuidas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene"?
Lapsena ma väga tahtsin koera, aga alles siis kui sain täiskasvanuks, võtsin esimese koera. See oli pikakarvaline collie. Pärast tuli mõte võtta teine koer, see oli chow-chow.
Kuidas sai alguse mõte alustada teadliku aretustööga?
Uurisin Chow-chow tõugu ja hakkasin tegelema teadliku aretustööga. See oli mulle väga huvitav, eriti vaadata oma koera järglaseid, kes olid juba suureks kasvanud ning näha oma aretustöö tulemusi, siis võis hinnata, mis suunas edasi liikuda.
Kuidas sündis Teie kenneli nimi?
Minu kenneli nimi on Ann`s Gold Flower. Seoses sellega, et kasvatatav tõug on pärit Hiinast, tahtsin et kenneli nimi oleks seotud ka selle maaga. Minu aretustöö algas fawn-värvi koertest, minu kenneli nimi tuli kokku värvist ja ühest hiina sümbolist - orhidee, mida veel nimetatakse "gold flower".
Mida Te oma aretustöös oluliseks peate?
Kõige olulisemaks pean seda, et ei oleks mitte ainult ilus välimik, aga ka terved kutsikad.
Milline on Teie poolt aretatav tõug - iseloom ja kasutusala, tervis, liikumisvajadus, koolitatavus? Kas Teie koer on lapse-ja lemmikloomasõbralik või sobib ta rohkem koos elama täiskasvanutega ning ei armasta enda kõrval rivaalitsevaid neljajalgseid?
Chow-chow on universaalne tõug, kes saab hästi läbi teiste tõugudega, lastega ja täiskasvanutega. Aga see tõug sobib paremini rahulikule inimesele ning nendele, kes näevad oma koeras kaaslast.
Millised on olnud Teie edukamad ja õnnelikumad hetked näitustel, aretuses? Kuhu on viinud Teid kaugeim näitusereis?
Minu kõige kaugem näitusereis oli Pihkvasse. Üldiselt koeranäitused käivad hästi.
Kas Teie kenneli kasvandikud on leidnud omaniku ka väljaspool Eestit?
Paljud minu kasvandikud elavad Soomes.
Kas on konkreetselt midagi, mida Te koerakasvatajana väldite ja hukka mõistate? Positiivset ja negatiivset Eesti koeranduses?
Minu arvates on praegu Eestis väga vähe inimesi, kes tõsiselt koerakasvatamisega tegelevad. Üldiselt inimesed võt avad koera enda jaoks ja neile on oluliseks ainult tema hind. Pärast kutsikavõtmist inimene lubab, et hakkab käima koertenäitustel, aga tihti seda ei juhtu ja nad kaovad ära.
Kuidas hindate koerapidamise kultuuri Eestis? Teie soovid koer.ee lugejatele?
Kultuur on rahuldav. Rohkem võiks olla jutte meedias, et inimesed suhtuksid paremini oma koera ja tema kasvatajasse.
Küsimustele vastas Anna Zlobina, kennel Ann`s Gold Flower
Uurisin Chow-chow tõugu ja hakkasin tegelema teadliku aretustööga. See oli mulle väga huvitav, eriti vaadata oma koera järglaseid, kes olid juba suureks kasvanud ning näha oma aretustöö tulemusi, siis võis hinnata, mis suunas edasi liikuda.
Kuidas sündis Teie kenneli nimi?
Minu kenneli nimi on Ann`s Gold Flower. Seoses sellega, et kasvatatav tõug on pärit Hiinast, tahtsin et kenneli nimi oleks seotud ka selle maaga. Minu aretustöö algas fawn-värvi koertest, minu kenneli nimi tuli kokku värvist ja ühest hiina sümbolist - orhidee, mida veel nimetatakse "gold flower".
Mida Te oma aretustöös oluliseks peate?
Kõige olulisemaks pean seda, et ei oleks mitte ainult ilus välimik, aga ka terved kutsikad.
Milline on Teie poolt aretatav tõug - iseloom ja kasutusala, tervis, liikumisvajadus, koolitatavus? Kas Teie koer on lapse-ja lemmikloomasõbralik või sobib ta rohkem koos elama täiskasvanutega ning ei armasta enda kõrval rivaalitsevaid neljajalgseid?
Chow-chow on universaalne tõug, kes saab hästi läbi teiste tõugudega, lastega ja täiskasvanutega. Aga see tõug sobib paremini rahulikule inimesele ning nendele, kes näevad oma koeras kaaslast.
Millised on olnud Teie edukamad ja õnnelikumad hetked näitustel, aretuses? Kuhu on viinud Teid kaugeim näitusereis?
Minu kõige kaugem näitusereis oli Pihkvasse. Üldiselt koeranäitused käivad hästi.
Kas Teie kenneli kasvandikud on leidnud omaniku ka väljaspool Eestit?
Paljud minu kasvandikud elavad Soomes.
Kas on konkreetselt midagi, mida Te koerakasvatajana väldite ja hukka mõistate? Positiivset ja negatiivset Eesti koeranduses?
Minu arvates on praegu Eestis väga vähe inimesi, kes tõsiselt koerakasvatamisega tegelevad. Üldiselt inimesed võt avad koera enda jaoks ja neile on oluliseks ainult tema hind. Pärast kutsikavõtmist inimene lubab, et hakkab käima koertenäitustel, aga tihti seda ei juhtu ja nad kaovad ära.
Kuidas hindate koerapidamise kultuuri Eestis? Teie soovid koer.ee lugejatele?
Kultuur on rahuldav. Rohkem võiks olla jutte meedias, et inimesed suhtuksid paremini oma koera ja tema kasvatajasse.
Küsimustele vastas Anna Zlobina, kennel Ann`s Gold Flower
Tagasi
