Argentiina dogi
Kuidas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene"?

Esimene koer oli krants. Nõukogude ajal oli raske saada endale tõukoera. Ema tuttav küll lubas Collie kutsikat, aga mingi põhjuse tõttu ei jõudnud ta minuni.
Naabritel oli suur dogi, keda ma imetlesin, aga kutsikad olid nii kallid, et ema ei saanud  mulle nii kallist koera osta. Ja tegelikult oli ta koera korterisse toomise vastu.

Ema rääkis pärast, et ta ootas ja ootas, et ma unustaksin koerasoovi ja leiaksin endale muud tegemist. Unistus koerast aga ei kadunud ja nii tuli võtta koju krants. See oli iiri terjeri moodi koer, kes elas 13 aastat.

Kui lõpetasin ülikooli, mul koera ei olnud. Algul mõtlesin, et olen noor, moodne ja on teisi tegemisi peale koerapidamise... Aga.... Oli raske periood ja mõtlesin mis võiks olla "see hea ja positiivne", mida võin enda ellu tuua. Ja jõudsin jälle mõtteni, et nii palju positiivset energiatkui annab koer, ei oska keegi teine anda.

Mõtlesin, et mulle sobiks dalmaatslane. Dalmaatslane on nagu dogi, ainult väiksem. Nii leidsin endale esimese dalmaatsia koera.

Aasta pärast tuli minu kampa juba argentiina dogi. Argentiina dogidest rääkisid paar tuttavat hirmsaid asju, minu sisehääl aga arvas, et need õudusjutud ei saa olla tõsi. Ja nagu elus kombeks, enda tunded ja mõtted on kõige usaldusväärsemad, leidsin argentiinlase näol enda jaoks "ideaalse koera".

Kuidas sai alguse mõte alustada teadliku aretustööga?

Aretustööst olin palju rääkinud teiste kasvatajatega. Jälgisin tõsiste aretajate tööd. Kaalusime, kas me sobime selleks vastutusrikkaks tegevuseks. Jõudsime järeldusele, et kui oleme kasvatajad, siis meie siht on kvaliteet ja pesakonnad ei pea tulema kogu aeg. Pigem on iga pesakond suur sündmus ja pika eeltöö tulemus.

Kuidas sündis Teie kenneli nimi?

Kuna meil on dalmaatslased ja argentiina dogid, otsustasime, et kennelnimi peaks olema seotud "valgega".
Blanco ongi hispaania keeles valge. Solar on päikeseline. Päike on Argentiina lipul ja tuleks ka Eestisse veidi Argentiina päikest tuua. Oma loomult toovad koerad meie ellu päikest ka pilvisel päeval.

Mida Te oma aretustöös oluliseks peate?
Oma aretustöös peame oluliseks koera tervist, vastavust tüübile, head temperamenti.

Milline on Teie poolt aretatav tõug - iseloom ja kasutusala, tervis, liikumisvajadus, koolitatavus? Kas Teie tõug on lapse-ja lemmikloomasõbralik või sobib ta rohkem koos elama täiskasvanutega ning ei armasta enda kõrval rivaalitsevaid neljajalgseid?

Dalmaatsalased on elavad ja väga energilised. Nad vajavad palju omaniku tähelepanu. Kasutatakse rohkem näitusekoerana, spordikoerana, seltsikoerana. Vajavad palju liikumist. Väga koolitatavad. Nad on lastesõbralikud, võivad koos elada teiste loomadega.

Argentiina dogi on jahikoer. Argentiinlases on arenenud väga tugev jahiinstinkt. Seda rakendatakse verejäljel. Argentiinlane vajab liikumist - kõikvõimalikud variandid. Vastupidavus on sellel tõul suur. Argentiinlasel on ka territoriaalsed instinktid, kuid ta ei sobi ketikoeraks. Argentiinlasega on põnev käia verejäljel, agilitys, kuulekusaladel, näitustel.

Argentiinalsed on kodus rahulikud, aga kriitilistes olukordades valvsad. Argentiinlased elavad peredes koos lastega, õige iseloomuga koer ei tohi rünnata ei täiskasvanut ega last. Teiste koertega saavad läbi valikuliselt. Endal mul kaks emast elavad kõrvuti ja nendel on oma hierarhia.

Omanikuna oskan näha märke nende käitumises ja ennetada/keelata kaklust. Kui oled oma koerale juht, siis koer käitub sinu käsklustest lähtudes.

Dalmaatsia koerTeie poolt kasvatatav tõug Eestis – esindatus, tervislik seisund, populaarsus jms.

Dalmaatsia koerad on levinud tõug Eestis ja on olemas ka huvi selle tõu vastu. Eestis on dalmaatsia koerad väga kõrgel tasemel, pärit tervetest Skandinaavia liinidest.

Argentiina dogi on vähelevinud tõug. Paljud ei teagi seda tõugu. Meie ülesanne ongi tutvustada Eesti inimestele seda tõugu, et kaoksid müüdid. Argentiinlase karm ilme ei kujuta otsest ohtu, kuid tõug nõuab tõsist suhtumist. Eestis on argentiinlasi 20 ringis. Enamuses on nad ühe emase järglased. Nemad on enam-vähem korraliku välimikuga, terviseuuringuid nendele ei ole tehtud.

2 aastat tagasi tõin emase koera Taanist, väga mainekast kennelist, kus rõhku pannakse tervisele ja õige temperamendile. 2 aastat tagasi tõi üks teine kasvataja Prantsusmaalt isase koera.

Millised on olnud Teie edukamad ja õnnelikumad hetked näitustel, aretuses?

Näituse õnnelikum hetk on siis, kui tekib koostöö koeraga ja koer naudib esenemist, siis mina naudin ka seda hetke. Need ongi magusamad hetked.

Kuhu on viinud Teid kaugeim näitusereis?

Kaugeim reis oli Horvaatiasse Euro näitusele. Kenneli teine kaasomanik lendas Norrasse näitusele.

Kas Teie kenneli kasvandikud on leidnud omaniku ka väljaspool Eestit?

Meie kasvandikud elavad Soomes, Venemaal.

Kas on konkreetselt midagi, mida Te koerakasvatajana väldite ja hukka mõistate?

Ei suuda mõista "koera ärakasutamist".

Kasvatajana väldime kutsikate tegemist niisama, iga paar on ainulaadne ja konkreetse emase jaoks on olemas vaid mõned isased. Paari moodustamine on arutluste, kaalutluste ja järelduste tulemus.

Väldime mittestabiilse tervisega ja temperamendiga koeri. Minu esimene argentiina dogi, emane, ei lähe aretusesse, kuna tema tervis ei luba seda. Meie esimene isane dalmaatsia koera elab nüüd kodukoerana, kuna tema temperament ei ole sobiv aretuskoerale.

Kuidas hindate koerapidamise kultuuri Eestis?

Eesti koerapidamise kultuur on rahuldav.

Küsimustele vastas Julia Kolodejeva, kennel Blanco Solar

Tagasi