03 Oktoober 2008
Kuidas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene"?
Meie perekonda tuli esimene Labrador 5 aastat tagasi esmalt pere ja lemmikuna kuid üsna pea oli meile selge et see tõug on just see keda ootasime oma ellu ja tänaseks on meil oma kennel kus kasvab 4 labradori ja kui loodus vahele ei sega siis ka sügisel lisandub viies.
Kuidas sai alguse mõte alustada teadliku aretustööga?
Mõte alustada aretust tuli tänu meie esimese labradori ülihea iseloomu ja südamliku loomuse tagajärjel.
Kuna ta on suur lastesõber, mis tegelikult on sellele tõule üsna omane, on tema siiski eriline ja seda just oma taktitunde ja mõistuse poolest.
Kuidas sündis Teie kenneli nimi?
Kennel sai nime sarnaselt meie koerte hellitusnimede kaudu. Me kutsume neid kullakesed ja nii saigi kuldsed sõbrad ehk Golden Frends.
Mida Te oma aretustöös oluliseks peate?
Aretuses on peamine rõhk iseloomul ja tervisel ehk terved, kergesti suunatavad ja kiirelt õpitut omandavad koerad (neid kriteeriume on üsna mitmeid, kuid meie lähtume esmalt iseloomust).
Milline on Teie poolt aretatav tõug - iseloom ja kasutusala, tervis, liikumisvajadus, koolitatavus? Kas Teie tõug on lapse-ja lemmikloomasõbralik või sobib ta rohkem koos elama täiskasvanutega ning ei armasta enda kõrval rivaalitsevaid neljajalgseid?
Kõik meie koerad on ülisoliidsed ja hea taktitundega koerad, nende rõõm seisneb selles, et olla laste ja pererahva lähedal. Palju kasutame oma koeri MTÜ Teraapia ja Abikoerte programmides, st et oleme ka Eesti Abi-ja Teraapiakoerte seltsi asutajad, kus siis tegeleme nii inva- kui erivajadustega laste Koer-Laps programmides. Koerte koolitusega tegelen ma individuaalselt ja seda nii abikoera kui liht kuulekuse alal.
Teie poolt kasvatatav tõug Eestis – esindatus, tervislik seisund, populaarsus jms.
Labradorid on Eestis populaarsed koerad ja üsna levinud, nende tervis on reeglina autoriteetsetel kennelitel väga hea ja nad on andekad töökoerad. Mis puutub Eestis leiduvaid Labradoride kenneleid ja kasvatajaid, siis igal neil on oma põhimõte ja kasvatus ning suund.
Millised on olnud Teie edukamad ja õnnelikumad hetked näitustel, aretuses? Kuhu on viinud Teid kaugeim näitusereis?
Kuna me oleme suht noored aretajad, siis meie kogemused näitustel on täna veel tagasihoidlikud, oleme olnud pigem õppijad ja kogemuste vahetajad, aga oleme ka mitmed korrad ringis saanud oma noortega VSP parim kutsikas, eri auhinna ja mitmel korral VH.
Kas Teie kenneli kasvandikud on leidnud omaniku ka väljaspool Eestit?
Kuna Eestis on väga palju erivajadustega inimesi kes soovivad sarnast koera, siis oleme hetkel põhimõttel, et väljapoole Eestit me kutsikaid ei anna.
Kas on konkreetselt midagi, mida Te koerakasvatajana väldite ja hukka mõistate? Positiivset ja negatiivset Eesti koeranduses?
Hukka mõistan kõiki koeraomanikke kelle koerad on ketis, st ei mingi õigustus ega vabandus ei anna õigust koera panna ketti. On olemas mitmeid ja mitmeid võimalusi luua oma koerale meeldiv ja tervislik elukeskkond, ehitada aed, piire jne jne.
Need inimesed ei anna endale aru mida nad teevad ja see MIDA nad teevad on kohutav.
Kiidan aga neid keda näen igapäev terviserajal oma lemmikuga mängimas ja jalutamas, loom ei ela elu kus on vajalik ainult uni ja söök, ka tema vajab hoolt ja hoolivust eelkõige hea tervise nimel.
Kuidas hindate koerapidamise kultuuri Eestis? Teie soovid koer.ee lugejatele?
Hea koeraomanik, koer on sinu mitte sina koera oma. Seega hooli ja hoia ning pea meeles - kiitus on alati parim preemia.
Küsimustele vastas Tiina Kubja, kennel Golden Frends
Tagasi
