Koera murdeiga kestab poolteist aastat
Kui koer noorest peast ei õpi inimest usaldama ja temale lootma, siis on seda vanast peast palju raskem, kui mitte võimatu saavutada.
Ligikaudu 6-kuuselt algab kutsikal murdeiga: koer hakkab järk-järgult aduma oma kohta pere hierarhias. Umbes selles vanuses on emastel esimest jooksuaega oodata ning isased punuvad võimaluse korral elu esimesse pulma. Areng oleneb muidugi ka tõust, suured tõud on veidi aeglasema arenguga, väheldased kiiremad.

Täiskasvanule omane tõule vastav iseloom kujuneb välja umbes 2-aastaselt. Koera murdeiga ei ole inimese seisukohast olulisem koera eluetapp kui mis tahes muu – loomale tuleb tähelepanu pöörata pidevalt. Koera kõrval tuleb olla vaat et 24 tundi ööpäevas kogu looma eluea – seega 10 kuni 15 aastat –, sest muudmoodi teda õpetada ei saa. Ainult inimese kõrval saab koer selgeks, mis on tema peremehe arvates hea, mis halb. Inimene vastutab ka selle eest, et noorel koeral igav ei oleks.

Kui koeral on igav, leiab ta endale tegevust asju lõhkudes või närides ja pärast on pahandus majas. Loom ei ole aga süüdi, kui inimene asjad lohakile jätab. Koer tahab tegutseda, sest ta on loodud tegutsema. Tema eellaste ellujäämise tagas edukas tegutsemine toiduotsinguil, mitte tubli magamine toanurgas. Kui jätame sõbrakese üksi, peame kindlustama, et ta ei pääse ligi asjadele, millesse ta ei peaks puutuma või mis on talle ohtlikud (elektrijuhtmed, olmekeemia, närimisõrnad asjad, nt raamatud ja kingad, diivan, kus magada ei tohi, toataimed jne).
Samas tuleb tagada, et koerale jääks piisavalt vahendeid enda tegevuses hoidmiseks (aktiviseerivad mänguasjad, närimiseks sobivad kannid, oma lamamisase, joogivesi). Üksi jätmine ei tohi kujuneda karistuseks ja piinaks, see on loomulik osa elust. Kui koer lammutab elamist, on see esiteks märk sellest, et koeraga ei tegelda piisavalt, ja teiseks sellest, et talle ei ole antud elamises sobivat üksijätmiskohta koos talle ajaveetmiseks sobivate asjadega.

Kui koeraga õnnetus juhtub, on taas süüdi inimene, kes ei ole neljajalgsele loonud keskkonda, kus tal oleks turvaline olla. Koer elab hetkes, tegutseb impulsi ajel. Ta ei suuda tegude tagajärgi ette näha. Inimene on see, kes peab suutma ohtusid ennetada, mitte jätma looma turvalisust tema enda asjaks. Nii näiteks ei lase arukas peremees koera jooksma ega mürama elava liiklusega autotee lähedal. Koertega hiljuti juhtunud laialt jutuks olnud õnnetusi meenutades peab lisama, et ka piireteta rõdud ja katused ei ole neljajalgsele turvalised paigad.

Allikas: Maaleht
Märksõnad:

Tagasi