Küünte lõikamine

Koeral küüned kasvavad pidevalt ning kui tal pole piisavalt võimalust neid lühemaks kulutada (näiteks asfaldil), jääb omaniku hooleks need õiges pikkuses hoida.

Koer peab küünte lühendamise vajalikkusest aru saama juba varases nooruses. See protseduur peaks omaseks saama kutsikapõlves, alustada võiks peaaegu kohe pärast kojutoomist. Mängeldes saavad tuttavaks küünetangid (las ta esmalt nuusutab neid) ja protseduur ise (maiustuste ja kiitmise saatel). Väsinud kutsikal on seda tunduvalt hõlpsam teha kui just ärganud ja mängulusti täis loomahakatisel.

Ka vanale koerale on võimalik „uusi trikke“ õpetada. Lauses „Minu koer ei lase mul üldse küüsi lõigata!“ peegeldub eelkõige peremehe enda tegematajätmine. Kuid kunagi pole hilja alustamiseks.

Millest alustada

Koeraga tuleb küüntelõikuse vajadusest rääkida rahuliku ja veenva hääletooniga. Koer peab mõistma, et ta ei pääse küünte lühendamise eest mitte kuhugi. Tõsi, küüntelõikus pole vähemasti esimestel kordadel koera lemmikmeelelahutus. Pidev, rutiinne tegevus kord nädalas või paar korda kuus tagab selle, et koer vähemalt talub seda kui üht peremehe veidrust. Vastupuiklemine pole piisav põhjus küüntelõikust edasi lükata ( nii harjub koer oma tahtmist saama ja rabeleb järgmisel korral juba tugevamini). Neil, kes ilmutavad erilist visadust ja mõistmatust küünte lõikamise suhtes, on võimalik kasutada suukorvi ja koera kinnihoidvat abilist (või abilisi).

Muide, on koeri, kes lausa naudivad seda protseduuri – see sõltub koera iseloomuomadustest ning lõikaja oskustest ja otsusekindlusest.

Kuidas lõigata

Sel, kas lõigata küüned enne esimestel või tagumistel käppadel, pole tähtsust, kuid paljud koerad taluvad tagumiste käppade küünte lõikamist kannatlikumalt.

Peamine on see, et lõikamine ei teeks koerale valu (valus on siis, kui lõigatakse läbi närv). Küünte säsis olevad veresooned ning närvid kasvavad pikemaks koos küüntega ning pikki küüsi lõigates on oht neid vigastada.

Heledate küünte lõikamine on lihtne: lõigata tuleb veresoontest ja närvidest paar millimeetrit kaugemalt.

Tumedate küünte puhul pole veresooni näha ning oht tundlikku küüneosa vigastada on suurem. Küünte alumisel poolel on säsiosa siiski paremini jälgitav.

Kui juhtub, et küüneots hakkab veritsema, saab verejooksu peatamisel abi ka kaaliumpermanganaadi kristallidest. Kristallid tuleb suruda (kas marlitükil või vatitiku otsas, mida eelnevalt veidi niisutada) vastu veritsevat kohta ning verejooks lakkab peagi. Abi võib saada ka haavaliimist. Igaks juhuks tasub sel, kes oma lõikamisoskustes kindel pole, esmaabivahendid protseduuri ajal käeulatuses hoida.

Kui küüned on kasvanud liiga pikaks

Kui koeral on küüned kasvanud liiga pikaks, tuleb neid regulaarselt lühemaks lõigata, nii taanduvad küüne elusa osa närvid ja veresoon. Kõige raskem on lõigata musta värvi küünt, kuna siin saab ainult aimata, kui kaugelt võib lõiget teha. Pikki küüsi tuleb lõigata vähe, kuid sageli – tasapisi taanduvad veresooned ja närvid kaugemale. Veelgi parem on, kui lõigata küünt mitte risti nagu tavaliselt, vaid lühendada seda nii, nagu teritatakse pliiatsit: nii, et säsi jääb terveks ja veidi pikemaks kui ümbritsev küüs.

Osadel koertel võib küüne elus- ehk säsiosa olla hästi nähtav - selleks peab vaatama küünt käpapadjandi poolelt. Lõikamise joon peaks olema säsiosast ca. 2 mm. kaugusel. Kõige mugavam on küünt lõigata nii, et koer lesiks külili ja jälgitakse lõikamise joont päka alumiselt poolelt.

Küsi nõu loomaarstilt

Alati on võimalik lasta koera küüsi lühendada ka loomakliinikus ning kui algajal küüntelõikajal pole käepärast mõnd asjalikku juhendajat, on õpetlik esimene küüntelõikus teha kliinikus. Hiljem on mõistlik see protseduur siiski ise selgeks õppida – võit on nii ajas kui rahas.

Küünetange on mitmesuguseid, väikestele koertele sobivad väiksemad, suurtele suuremad tangid. Enne lõikamist kontrolli, et riistad oleksid teravad! Nürid tangid võivad küüsi vigastada ning loomale valu ja ebamugavust põhjustada.

Kaie Päike, artikkel ilmus ajakirjas "Lemmik"