Pere, kelle koer langes liigikaaslase ohvriks, elas mitu päeva asjatus lootuses lemmikut leida, sest juhtunu tunnistajad ei andnud sellest teada.

Reedel jäi Viljandis elava Vivika Ikoneni lemmik, väike must koerake kadunuks. «Koer oli aiast välja pääsenud. Asusime teda kohe otsima,» rääkis Ikonen.


Pere pöördus nii loomade varjupaika kui veterinaaride poole. Koera otsiti taga Elmari ja Uno raadio kaudu. Loom oli hooldatud, kiibiga märgistatud ning kandis kaelarihma, seega lootis pere tähelepanelike inimeste abile.

Kulus palju hingevalu ja otsimist, enne kui perekond sai teada, et lemmik oli ümbruskonnas juba paar päeva tagasi maha murtud.


Inimeste sekkumine jäi asjatuks


Kurb sündmus leidis aset reede lõuna ajal. Vilunud koerapidaja ja pikka aega tegutsenud koerte koolitaja Tiia, kes ei soovinud oma tegelikku nime avaldada, rääkis, et oli tunniks kodunt välja läinud, kui tema taskutelefon helises.

«Väike poeg helistas ja palus ruttu koju tulla, sest kaks võõrast koera on hoovis ja hauguvad meie aedikus kinni olevate koerte peale,» kõneles Tiia.

Tema sõnul ei pidanud kaitse- ja valvekoeraks treenitud isase Saksa lambakoera närv sissetungile vastu. Ta hüppas üle kõrge tara ja rabas üht võõrastest koertest.

«See oli äärmuslik käitumine, kuid looma puhul mõistetav, sest teda provotseeriti tema territooriumil,» selgitas Tiia. Kui teisel koeral õnnestus põgeneda, siis Vivika Ikoneni koer jõudis vaid tänavale. Seal sai raevu sattunud Saksa lambakoer ta kätte ning murdis maha.

 

Ütlused on erinevad


Sündmuskohal viibinud Gaili Järsi ütlemist mööda oli vaatepilt õudne. «Aiast tormasid välja kaks suurt koera ja läksid teisel pool teed seisvale väiksele koerale kallale,» jutustas naine. «Kõik käis väga kiiresti. Ma ei suutnud reageerida ja mu väike laps nägi seda osaliselt pealt.» Tema väitel jäid inimeste sekkumispüüded asjatuks.

 

Tiia sõnul kuulus vaid üks rünnanud koer talle, sest koju jõudes veendus ta, et teine koer oli ikka veel aedikus. Tiia oletas, et tegu võis olla hoovi sattunud võõra koeraga, ning välistas võimaluse, et poeg oli jõudnud nende teise koera vahepeal tagasi aedikusse toimetada. Sündmuskohal käisid ka politseinikud.

Kui politseinikud kohale jõudsid, oli väike koer juba surnud. Võimukandjad uurisid murtud looma kaelarihma ning sellelt omaniku andmeid leidmata soovitasid nad Tiial laipa omaniku selgumiseni enda juures hoida.

 

Ikonenide pere sai lemmiku saatusest teada pühapäeva ennelõunal, kui sündmust pealt näinud Gaili Järs nendega raadioteate peale ühendust võttis.


 

Täispikkuses artikkel: Sakala

 


Tagasi

Kommentaarid 

 
0 #1 rotten 2008-05-12 17:44
Kaastunne omanikele...
Aga...me elame 21.sajandil ja ikka ei tule keegi selle peale, et kontrollida kiipi?!? "Koera kaelarihmal ei olnud omanike andmeid" - seda tehti jah 80tel, mäletan isegi. Võimuesindajate le peaks mingi lemmikloomakurs use tegema, et on olemas kiibid ja kuidas sellistes olukordades käituda.
 

Kommenteerida saavad ainult registreerinud kasutajad.