Ilmade soojenedes on paljud koera- ja kassiomanikud leidnud oma lemmikloomadelt peale metsaskäiku üsna arvukalt puuke. Kevadine puukide aktiviseerumise aeg sőltub ilmast - soojal kevadel vőib loomadelt juba märtsis massiliselt puuke leida, aprill on aga juba kindel "puugikuu". Suve lähenedes ei kao puugid küll kuhugi, kuid nii massilist rünnet kui märtsis-aprillis tavaliselt ei täheldata. Uuesti aktiviseeruvad puugid suve teisel poolel.
Üldiselt arvatakse, et puuke vőivad loomad ja inimesed saada metsast, kuid just kevadisel ajal pole harvad ka need juhud, mil puuk on saadud linnamurult. Tegelikult puugid siiski linnas elada ei armasta. Linnas on vaid vähestes kohtades lastud rohi puugi jaoks sobivalt pikaks kasvada ja ka vősastikku leidub suhteliselt harva.
Laialtlevinud arvamus, et puugid puuokstel oma ohvreid varitsevad ja sobiva looma vői inimese möödudes end neile kaela kukutavad, ei pea siiski paika. Kőige rohkem on puuke pikas rohus, kuna sealt on kergem endale uut peremeest leida.
Kőige rohkem armastavad puugid pisiloomi - siile, oravaid ja teisi väikesi metsaelanikke. Loomulikult ei ütle nad ära ka koerte-kasside ja inimeste verest.
Koduloomadest on just őueskäivad kassid kőige rohkem puukidest ohustatud. Kassid liiguvad puukidele sobival kőrgusel ja nad on karvased - puukidele just ideaalsed ohvrid. Kui nüüd aga loomaarsti pilguga vaadata, siis on kassid suhteliselt väikesed loomad ja pideva puugiinvasiooni korral vőib neil isegi aneemia tekkida. Ka koertel, kellega sageli metsas vői ka rohumaadel jalutamas-jooksmas käiakse, leidub puuke sageli.
Puukide vahendusel inimestele edasi kanduvatest haigustest on räägitud üsna palju. Üks neis haigustest, nimelt borrelioos ehk Lyme´i haigus, vőib tabandada ka koeri ja kasse. Ameerikas on olemas ka vaktsiin, millega saab lemmikloomi selle haiguse vastu kaitsta, kuid Eestis pole see veel saadaval. Puukentsefaliit kasse ja koeri ei ohusta.
Kuidas saaks aga puukide invasiooni ära hoida?
Kahjuks ei ole ideaalset vahendit olemas. Saadaval on niisugused ravimid, mis aitavad juba kinnitunud puuki surmata ning kaelarihmad, mis peaksid puuke peletama. Esimest tüüpi ravimid on tavaliselt tilgalahused, mida manustatakse looma turjale. Need ravimid on üsna efektiivsed, kuid need saavad oma toimet avaldada alles siis, kui puuk on juba looma nahasse kinnitunud. Sellisel juhul on vőimalik, et haigustekitajat kandnud puuk on looma juba ka nakatanud. Kaelarihmad sisaldavad aga niisuguseid aineid, mis peaksid puuke juba enne nahasse kinnitumist loomast eemale peletama. Samas on Eestis levinud puugid niisugused, et sageli ei ole sellest rihmast eriti abi.
Kui puuk on juba lemmikloomale kinnitunud, tuleks see eemaldada nii kiiresti kui vőimalik. Kasutada vőib spetsiaalseid puugieemaldustange, puugi vőib ka ilma tangideta kergelt keerates ära tőmmata. Kindlasti tuleks kätte panna kummikindad.
Omaette probleem on puukide avastamine, sest kassid-koerad on ju karvased ja väikesed puugid ei pruugi lihtsalt silma paista. Peale metsaskäiku vőiks looma kohe korralikult ära kammida, sest sellega eemaldatakse puugid, kes pole veel kinnituda jőudnud ning loodetavasti avastatakse ka juba kinnitunud puugid. Puukide kiire avastamine vőib lemmiklooma ka teda ohustavast nakkusest säästa, sest haigustekitaja ülekandumiseks kulub veidi aega, mőnedel andmetel isegi kuni 24 tundi.
Siiski pole puukidega levivad haigused lemmikloomadele suureks probleemiks. Eestis on koduloomadel borrelioosi diagnoositud vaid üksikjuhtumitel.
Loomaarst Janne Orro
Tagasi
