Wobbleri sündroom on kaelalülide liigne liikuvus, mis esineb suurtel ja pika kaelaga tõugudel. Haiguse põhjustavad luu- ja kudememuutused, mis tekitavad kuklalülide ahenemist (harilikult 6. või 7 lüli). Sellega võib kaasneda ka hüpertroofia ( haiglane suurenemine) kaelakanalist selgroolülideni.
Arvatakse, et liigne suurenemine on lülisamba ebastabiilsuse tagajärg. Ebastabiilsuse all peetakse silmas pinget, mis kutsub esile erineva astmega närvivalusid kaelal/ seljal ning isegi halvatust.
Haigust peetakse iseloomulikuks pika kaela ja kiire kasvukiirusega tõugudele, näiteks dogidele. Ometi on põhjust käsitleda seda teemat ka seoses setteritega, sest iiri setteritel on samuti juba Wobbleri sündroomi avastatud.
Pia Henttinen Helsingi Ülikoolist on teinud uurimuse Wobbleri sündroomi ilmnemisest tõukoertel ning kahjuks on selles esindatud ka setterid. Et eriti iiri setteritel on see taas üheks viiteks, et tõugu on ristatud afgaani hurdaga ning et tänapäeval tahetakse, et kutsikad üha kiiremini (eriti kasvult ja karvakasvult) areneksid, on mitmed tõuspetsialistid pannud Wobbelri sündroomi esinemise meie tõul vale aretussuuna süüks.
Pikk kael ja raske pea (koos rikkaliku karva, kõrge sammu ning võimalikult sügava rinnaga) on tõepoolest nii mõnegi kasvataja eesmärk. Seoses uute aretussuundadega, setterite aretamine efektsemaks, väliselt mõjuvamaks näitusekoerks ning nende aina harvema kasutusega jahil on tõu tervis aastatega muutunud kahjuks aina kehvemaks.
Wobbleri sündroomi ravi
Väheste sümptomitega koerad võivad paraneda meditsiinilise raviga, kuid vahel on vajalik ka operatsioon, kus laiendatakse seljakeelikut ning vähendatakse selgroo pinget. Wobbleri sündroomi mõjutavad ka geneetilised soodumused (mis tähendab ühtlasi ka seda, et see on suure tõenäosusega päranduv).
Autor: Kennel Clodovech
Tagasi
