Küsimus:
Kirjutan Teile, kuna on mure. Meil on kodus 1aastane väike koer ( tegu ei ole tõukoeraga ). Oleme püsti hädas sellega, et ta närib jalanõusid. Ja ka kõike muud, mida kätte saab. Vahepeal tundus, et oleme sellest nagu jagu saanud, kuid nüüd asi taas päevakorras. Närib ta ainult, siis kui jääb üksi koju. Olen koeraga riielnud ja vitsa andnud, kuid see on ka kõik. Kui ma koju lähen ja ta pahandust on teinud läheb ta voodi alla, nagu teades, et ta on midagi paha teinud.
Piret
Vastus:
Tere Piret,
Kuna ma olen minevikus isegi kodus ühe "närilisega" kokku puutunud siis mõistan täiesti sellest olukorrast tulenevat stressi. Kahjuks ei ole määrav siinkohal ei välimus ega suurus, hävitustööd suudavad nad ühtemoodi edukalt teha kõik. Loodus on neile ju andnud selleks väga soodsad vahendid.
Närimine ja asjade hävitamine üldiselt tuleneb rahutusest ja paanikast, need omakorda on aga tingitud puudulikust kontrollist olukorra üle ja sellest tulenevast ebakindlusest.
Lihtsamini öeldes, ta leiab endale asendustegevust, mis meenutaks kaotsi läinud olulist karjaliiget/liikmeid. Kergemal moel esineb see nii, et tassitakse lihtsalt endale kaissu mõni omaniku lõhnaga ese või käiakse omaniku koha peal magamas. Koera jaoks on kõige olulisem lõhnameel ning tänu tugevale ärritile, mis ta seeläbi leitud esemest saab hakkab ta sellega mängima. Mäng toimub aga teadupärast hammastega ja muutub rahustavaks tükeldamiseks (söömine on rahustav tegevus, lõugade kasutuse ja süljeeritusega aitab ta kaasa asendustegevuse tekkele).
Ebakindlus ning tunne, et ta on midagi olulist kaotanud tuleb aga Teie poolt enne edastatud signaalidest. Kui need signaalid (kehakeel ja käitumine) ei ole tema jaoks vaieldamatult tunnistanud teie juhistaatust on tema instinktijärgne kohus Teid kui oma karja liiget hoida, kaitsta, valvata, juhtida. Kui te nüüd järsku ära kaote, tekib koeras rahutus ja mure mis kasvavad üle frustreeruvaks. Tihti hakkavad koerad selle tulemusel ka peale eelpool nimetatud pehmema käitumise ulguma, uksi kraapima, asju närima. Kui kergemale väärkäitumise nähule tähelepanu ei pöörata, sest see ei ole nii tugevalt häiriv, võib see tasapisi kasvada tugevamaks.
Vale korrigeerimise ja segavate signaalide peale aga hoopis hulluks (hirmuks, agressiivsuseks).
Mis puudutab koeraaedikut, siis probleemi juurelt see ei lahenda (koer ei õpi rahunema ega ise ennast kontrollima). Nii kui avaneb võimalus, tuleb probleemne käitumine tagasi või asendub hullemaga (ulgumine, haukumine, paanikas enda närimine või aediku lõhkumine). Sama võib juhtuda ka puuri kasutamises kui ei muudeta probleemi tekitavat suhtlust koera jaoks arusaadavaks.
Lahenduseks on koduse olukorra detailne analüüs, käitumisest ning keskkonnast võimalike segavate signaalide eemaldamine või nende muutmine koerale arusaadavaks ning suhtluse nii selgemaks. Tulemusena jääb ära koera jaoks segadus mis tekib seoses Teie lahkumisega ning ta õpib õigete seoste najal tegema iseseisvalt õigeid otsuseid (enesekontroll) ning rahunema. Amichien Bondingu meetodi abil saate õppida just neid, koeraga suhtlemiseks hädavajalikke oskusi. Kui Koerakuulaja raamat ja meetodi kasutamine ei ole andnud teile iseseisvalt tulemusi, on soovitav koju kutsuda Koerakuulaja, kes aitab teid kohapeal probleemi juuri mõista, koera lugema ja seeläbi olukorda kontrolli all hoidma.
Lugupidamisega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Tagasi
