Küsimus:
Minu vanematel on 2.4-aastane hundikoer. Siiamaani pole ta kedagi rünnanud ega hammustanud. Ema juures on pidevalt hoov koolieelikutest lapsi täis ja isegi selle möllu keskel pole koer kunagi agressiivne olnud.
Sel talvel avastas koer, et saab üle aia "ära" käia. Lund on nii palju, et pole vist probleemi tal kuskilt üle "astuda". Vanemad hakkasid koera ketti panema. Samas nii, kui nad ta vabastasid, nii leidis ta jälle hetke, et ära joosta. Koer on siiaamaani ise tagasi tulnud.
Suheldi ka kohaliku veterinaariga ja sealt oli soovitus, et las olla siis kinni paar kuud, et siis äkki lume kadumisega ka asi laheneb. Alati kui koer tagasi tuli, siis pahandati temaga ja pandi oma kuuti kinni. (kuut asub ukse kõrval ja sellele on nimelt ette meisterdatud selline raamistik, et saab vajadusel koera sinna sulgeda).
Olukord tundus juba niigi lootusetu, kuni ühel päeval meie koer ründas naabreid.
Situatsioon selline, et isa läks koeraga metsa jalutama, mis asub kohe maja vahetus läheduses. Ilma keti ja suukorvita. Samal ajal tuli naaber koju ja koer lihtsalt ründas naabrinaist nii, et ta pidi minema erakorrlisse haavu õmblema. Selle peale isa pani koera kuuti kinni rahunema. Siis aga otsustas naabrimees, et tuleb ja küsib, kas koer on vaktsineeritud (on küll!). Ja nii kui ta ukse juurde astus, nii koer murdis end kuudist välja ja ründas ka naabrimeest jalast!
Meie olime kõik muidugi shokis, kuna ei ole kunagi oma koera sellisena näinud. Ta on küll kõva haukuja, aga kallale pole ka kellelegi läinud, kuigi külalisi meil vanemate juures käib pidevalt.
Hetkel oleme me võtnud aega, et koera jälgida ja mõelda, kuidas edasi toimida. Vanemad kardavad väga lastelaste turvalisuse pärast. Hetkel on nii, et kui koer on väljas, siis on tal suukorv peas, lisaks sellele, et ta ketis on! Kas ketis olemine on koerale mõjunud nii, et koer on kurjaks muutunud?
Samas tuleb ka ära mainida, et miskipärast pole need naabrid meie koerale kunagi meeldinud.
Nüüd, nädala jagu hiljem,naabrid saatid meile kirja sisuga, et uskumatu, et me oma koera veel magama pole pannud. Et nemad ei julge meie maja poole vaadatagi ja on rahustite all ja stressis/magamata. Ähvardavad politseiga/kohtuga, et ei taha asja ju inetuks ajada. Saame nendest hästi ka aru. Ma ise oleks ka hirmunud. Aga kas sellise asja pärast pannakse koer magama? Kuidas peaksime edasi toimima?
Abile lootma jäädes,
Marina
Vastus:
Tere,
Ketis koera pidamine suurendab oluliselt pingeid ning muudab drastiliselt koera ülesandeid seoses nendega, seetõttu on agressiivsuse kasv frustratsiooni tõttu väga reaalne. Ketis peetava koeraga tuleb tegeleda minimaalselt 1h päevas, soovitavalt 2h mis sisaldab vabadust, ajutööd, koostööd omanikuga. Vastasel juhul päästab koer kogunenud frustratsiooni võimalusel ise ning temale sobival viisil välja.
Igal juhul soovitan keti asemel kasutada koera jaoks eraldi aedikut ning frustratsiooni välja elamiseks lisada sinna ka närimismaterjali ja viimast uuendada vajadusel (nt. tugevam oks, millega saab ka mängida)+ eraldi tegelemine.
Koera ketis hoides ei tohiks kunagi kasutada suukorvi, see käib paraku loomapiinamise alla. Ketis koer ei saa ohu korral põgeneda ja suukorvistatuna ei saa ta ka ennast kaitsta, heal juhul, olenevalt suukorvist, saab ta vett tarbida- tihti aga ka seda mitte.
Naabri suhtumisest, kehakeelest ja koera jaoks edastatud pildist on väga raske oletuste põhjal rääkida. "Naaberkari" on koera jaoks konkurents tema reviirile ning pidev üleskutse, seetõttu väga paljud koerad ei ole naabrite suhtes positiivselt meelestatud.
Kui koeral on võetud ära vabadus otsustada kas liikuda ära või astuda vastu sissetungijale on loomulik, et 90% juhtudest lõpeb selline olukord kaitsega ehk rünnakuga- eriti kui konkureeriva karja liige tungib tema territooriumile ning läheneb kontrollita koera karja "pesale".
Eelnevatel seostel on samuti oluline roll aga kirjelduse põhjal ei saa kuidagi oletada, et koera jaoks põhjus ründeks puudunud oleks. Võõral inimesel, kes ei ole aktiivse karja liige, ei ole ilma karja juhita nende territooriumile asja, seda enam kui koer on tugeva territoriaalse instinktiga.
Lahendusi antud olukorras üle interneti ei saa kahjuks pakkuda muud kui ülalnimetatu + lisaks koerakuulaja meetodi 4 signaali ellu harjutamine on lahenduse leidmisel olulised osad kindlasti.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Tagasi
