Küsimus:


Tere,

Loodan et oskate nõu anda meie 4-kuulise borderkolli Pepsi puhul. Tal on mitmeid käitumisprobleeme, aga nende puhul saame me näpuga näidata ainult endile peeglisse. Üritame neid tasapisi lihvida vastavalt kogemuste- ja teadmiste kasvuga.

Mille puhul ei ole otseselt kirjandust ega infot leidnud, on tema pea-aegu maniakaalne kivide söömine. Jalutamine temaga on tõeline väljakutse, sest tema nina on ainult vastu maad, otsides kive, ja “õnneliku leiu” puhul neid kiirelt süües. Samas on ta väga närviline igasuguste helide suhtes.

Oleme küsinud nõu loomapoodides, kas ehk viga on toidus (sööb Royal Canin Junior), aga pole saanud kinnitust arvamusele, et toidus on midagi puudu.

On ehk mingeid nõuandeid/soovitusi? Lisainfona – ta on alalõpmata näljane. Anname talle nüüdseks 3 korda päevas ca 120-130g/kord, vastavalt pakendi juhisele on see juba ülesöötmine.

Lugupidamisega,
Külli

Vastus:


Tere Külli,

Bordercollied on juba loomupoolest väga energilised koerad, rääkimata sinna lisanduvast kutsika energiast, mida on reeglina mitmeid korrad enam kui täiskasvanud koeral (tänu pidevale õppimis-kogemuste omastamis protsessile, mis koertel käib suuresti läbi mängu ja testimise, nagu inimestelgi, on suurenenud ka energiavajadus).

Samuti reguleerivad väga paljud kutsikad siiski oma toitumisvajadust vasavalt energiakulule ise, kasvav organism vajab seda väga erinevates kogustes. Inimeste poolt on oluline piirata kutsikal vaid toitu, mis paisub või võib suuremas koguses koerale ohtlik olla. Kivid ja kuivtoit kahjuks on kindlasti üheks osaks neist, mida piiramatult süüa ei tohiks. Kivid võivad perspektiivis tekitada ka muid seedeprobleeme, soolte ummistust või vigastada teravate äärtega seedetrakti. Iga koer on ka individuaalne oma energiavajaduselt nii, et toidukogus võib suuresti kõikuda, ka ühe tõu piires, rääkimata toitude puhul, mis välja antud astavalt kaalule ja üldiselt nagu enamus kuivtoidud.

Reeglina tekib painav vajadus lisatoidu järgi siiski instinktiivselt, et mõnda aine puudust rahuldada, kivide söömine näitab reeglina kas mineraalainete puudust (tema jaoks mittesobivalt balanseeritud toit), keha võimetust toitaineid õigesti kasutada (pankrease puudulikkus) või ka suurt kogust siseparasiite, mis koera näljatunnet pidevalt rõhuvad. Kindlasti soovitan seetõttu üle kontrollida ka siseparasiitide olemasolu ning päevakohastada vajalikud ussikuurid. Kas tegemist on seedetrakti probleemi või mineraalipuudulikkusega, ning millisega täpsemalt, sellele saaks vastata teie veterinaar.

Alles siis, kui on kinnitatud, et antud juhul ei ole tegemist meditsiinilise probleemiga, võib vaadata antud käitumist kui käitumisprobleemide alla käivat.  Sellisel juhul on samuti tegu osaliselt instinktiivse käitumisega, nimelt on hundid sajandeid kasutanud kive selleks, et aidata kaasa seedetrakti tööle ning seedida raskemini lagunevaid- mitteliha osi toidus. Koerte puhul, kel on probleeme isu rahuldamisega, soovitaksin siiski tegeleda toiduvahetuse või lausa puhtalt BARFile (toortoidule) üleminekuga. Toidukogust jälgige koera kehakaalu, mitte ainult pakendil antud koguse järgi.

Kui tegu on mineraalide puudulikkusega on seda võimalik teada saada, nagu mainitud, oma veterinaari käest läbi testide, ning vastavalt puuduvat mineraali toidule lisada.  Tihti kaob huvi kivide vastu koos vajaliku mineraalaine rahuldamisega organismis.

Närvilisus helide suhtes näitab puudulikku usaldatavat eeskuju karjas koera jaoks, seega tuleks tegeleda teie koerale sobivalt ülesehitatud seoste loomise, juhisignaalide edastamise ning toe loomisega. Nii kasvatate usaldatavust koera jaoks ka äärmuslikes ja ohtlikes olukordades ja saate tema käitumismalle kontrolli all hoida.

Jalutades tuleb leida kutsika jaoks ka üleskutseid (ehk ajutööd, otsimist jne. eriti nii kiire taibuga koerte puhul), juhtida ta tähelepanu eemale mänguga (ning seeläbi arendada tema ning enda kontakti, ja eluks vajalikke oskusi). Muudel juhtudel on üsna instinktiivne, et koer hakkab otsima enda jaoks sobivamat tegevust (läheb jalutades "jahile" ning valib endale sobiva "saagi").

Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Märksõnad:

Tagasi